Hiidkängurutele tõid huku kütid, mitte kliima
Rohi oli ennevanasti rohelisem, taevas sinisem ja kängurud suuremad.
Austraalia teadlased jõudsid arusaamisele, et rohelist mandrit kunagi asustanud hiidkängurude väljasuremise põhjuseks ei ole olnud kliimamuutus vaid inimtegevus.
Umbes 65 000 kuni 40 000 aastat tagasi kadus Austraalia palgelt suurem osa seal ringi hüpanud känguruliikidest, paljud neist märksa suuremat kasvu kui praegused liigid.
Samal ajal kadus Austraaliast umbes sama palju muidki suurekasvulisi loomaliike. Kokku hävis umbes 90 protsenti Austraalia megafaunast.
On arvatud, et liigid viis hukule kliimamuutus, mille tõttu kahanes loomade harjumuspärase toidupoolise kättesaadavus.
Samuel Arman Adelaide'ist Flindersi Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ajakirjas Science, et vähemalt kängurute puhul polnud süüdi kliimamuutus, sest need kukkurloomad olid varem oma 15 kuni 20 miljoni aastase eksistentsi ajal kogenud väga mitmesugust kliimat ja ikka püsima jäänud.
Nad olid mitmekesistunud uuteks liikideks, kes asusid elama mitmesugustesse parasjagustesse ökoniššidesse ja kohastusid tarbima seal pakutud toitu.
Arman ja ta kaaslased uurisid lähemalt 937 känguruisendi hambaid, nii tänapäeval elavate kui ka fossiilistunute omi. Hammastele jäänud kulumisjälgede järgi mõistatasid nad välja, millist toitu loomad sõid.
Varasemate kolju- ja lõualuu-uuringute põhjal on arvatud, et vanasti sõid paljud kängurud peamiselt vintskemaid taimi, erinevalt praegustest, kes närivad enamjaolt pehmemat rohtu.
Kuid hambaanalüüs osutas, et kauge aja kängurud olid siiski enamasti omnivoorid, kes said hakkama mitmesuguse toidu nosimisega.
See mitmekesisusvalmidus aitaski neil kliimamuutusi paremini üle elada.
Nii tulebki Armani ja ta kaasautorite sõnul arvata, et kängurude liigikao peamiseks põhjustajaks olid inimesed, kes umbes 70 000 kuni 50 000 aastat tagasi hõivasid kontinendi ja asusid jahtima sealseid suurloomi.
