Tundub, et sel ajal, kui täiskasvanud kütid-korilased 14 000 aasta eest Hispaanias Las Monedase koopa seintele täies tõsiduses piisonite, põhjapõtrade ja muude jääaja imetajafauna esindajate üsnagi realistlikke söejoonistusi tegid, olid lapsed kamandatud jalust ära oma koopanurka, kus nad said omaenda lapselikke sirgeldusi seinale teha.

Ürgaja laste koopajoonistused sarnanevad stiili poolest üsnagi täpselt ka tänapäevaste lasteaialaste töödega.

Izzy Wisher Taanist Aarhusi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Hunter Gatherer Research, et nende hinnangul on lapskunstnikud olnud kolme- kuni kuueaastased.

Seda, et lapsed olid koopajooniste loomise ajal mõnikord täiskasvanutega kaasas, on täheldatud varasemateski uuringutes, kui on kirjeldatud savisse jäänud lapselikes mõõtmetes käejälgi või sõrmevedamisjooni.

Seni on aga arvatud, et lapsed võisid jooniseloomes osaleda kõige rohkem suhteliselt passiivses rollis, täiskasvanute otseseid juhiseid järgides. Nii ongi enamasti arutletud selle üle, kuidas täiskasvanud võisid lastele joonistamist õpetada.

Nüüd aga paistab, et mõnikord said lapsed vist ikka ka päris omaette söega seinal mängida ja joonistada, mida ise tahtsid.

Laste joonistustega täidetud koopaseina-ala on umbes meeter lai ja 60 sentimeetrit kõrge. Kui see 1950ndatel aastatel välja kaevati, sai ta nimeks mõistatuslike märkide tahvel.

See, et tegu võib olla laste tehtud joonistustega, turgatas mõne aasta eest koobast väisates pähe Inglismaa Plymouthi Ülikooli kunstiteadlasele John Matthewsile, kes on üks praeguse uuringu autoritest.

Teadlased võrdlesid neid joonistusi tänapäeva laste loominguga ja jõudsid järeldusele, et osa neist meenutab tõepoolest umbes kolmeaastaste laste hoogsalt tõmmatud sirgeldusi, osa aga natuke vanemate laste tehtud kandilisevõitu olendite kujutisi.

Teadlased loodavad, et nende uuring innustab märkama eelajaloolist lasteloomingut ka muudes leiupaikades üle maailma.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.