Inimkude jäljendava želatiini peal katseid tehes leidsid Taani Tehnikaülikooli teadlased, et õhuke paberileht kipub enne lõikamist painduma. Paksem paber tekitas küll materjali sisse vaokese, kuid see ei suutnud läbistada želatiini pealispinda. Sarnaselt nürile noale jaotus jõud selleks liiga suure ala peale. See tähendab, et õhukese pabersalvrätiku või paksu postkaardiga naljalt sõrmest verd välja ei tõmba, vahendab ScienceNews.

Ajakirjas Physical Review E ilmuva uuringu autorid leidsid, et kõige kergemini läbistas želatiini pealispinda 65 mikromeetri paksune punktmaatriksprinteri paber. Õnneks kasutatakse sedasorti paberit tänapäeval suhteliselt harva. Teisele kohale platseerus erinevate ajakirjade trükkimiseks kasutatav paber. Niisiis tasub ajakirju sirvides endiselt eriti ettevaatlik olla.

Lisaks paberi paksusele mängib lõike tekkimisel rolli ka paberi libisemisnurk. Otse želatiini sisse surutud paber tekitas sisselõike märksa harvemini, kui kerge nurga all üle pinna libisev paber.

Edaspidiste katsete jaoks plaanivad teadurid ehitada lihast ja luust sõrmedele sarnanevad tehissõrmed. Kirjeldatud katsetes tõmbasid nad pabereid üle lameda želatiinpinna. Samuti otsivad nad vabatahtlikke katsealuseid, kuid arvatavasti ei soostu keegi naljalt oma sõrmi isegi üllal eesmärgil ohvriks tooma.

Paberi lõikeomaduste uurimiseks disainisid teadlased ka väljavahetatavate printeripaberist ribadega 3D-prinditud noa. Pabertera võimaldas hõlpsalt lõigata kurki, tomatit, õuna ja isegi kana. Töörühm spekuleerib, et tulevikus võiks taoline vidin saada väga odavaks kööginoa asendajaks.

Vahepeal võib tunda aga lohutust, et teadlaste põhijärelduse kohaselt on võimalik endale paberiga sõrme lõigata tegelikult vaid hoolikalt valitud nurga all ja teatud paberiga.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.