Ajataju mõjutab haava paranemise kiirust
Öeldakse, et aeg parandab haavad. Nüüd selgub, et haavade paranemisel on tähtis ka ajataju. Värske teadusuuring näitab, kuidas inimese subjektiivne ajataju võib muuta haava paranemise objektiivset kiirust.
Peter Aungle ja Ellen Langer Ameerika Ühendriikidest Harvardi Ülikoolist kirjutavad oma katsetest ajakirjas Scientific Reports.
Vabatahtlikele katseisikutele tekitati käe peale pisike haav ja vaadati, kui kiiresti see paranes. Pärast kerget haavamist anti katseisikule lihtne ülesanne, millega väikeses kambris omaette tegeleda.
Kambris oli ka taimer, mis näitas minuteid 28-st nullini. Kavalus oli aga selles, et kolmandikule katseisikuist näitas taimer aega kaks korda kiiremini, nii et jõudis nulli tegelikult 14 minutiga.
Teisele kolmandikule katseisikuist näitas taimer aega kaks korda aeglasemalt, nii et jõudis nulli tegelikult 56 minutiga. Kolmandale, kontrollrühmale näitas taimer õigeid minuteid.
Sellise võttega kutsuti esimesel rühmal esile ajataju kiirenemine, teisel aga ajataju aeglustumine.
Aga mis juhtus katseisikute haavadega? Selgus, et neil, kes pandi aega kiiremini tajuma, paraneski haav kiiremini kui neil, kes pandi aja möödumist tajuma aeglasemalt. Kontrollrühma tulemused jäid vahepeale.
Tulemus annab tunnistust, et psüühika toime füüsilisele tervisele on veelgi tugevam kui seni arvata juletud.
Seni on enamasti arvatud, et psüühika võib füüsilisele kehale toimet avaldada emotsioonide kaudu, mis võivad põhjustada näiteks stressi. Ka on olnud selge, et psüühiline seisund võib mõjutada inimese käitumisvalikuid tervisele soodsamas või ebasoodsamas suunas. Nüüd aga osutab katsetulemus, et ka õiged või valed faktiuskumused, näiteks aja kulgemise kohta, võivad toimet avaldada.
Aungle ja Langer ütlevad kokkuvõtteks, et nii nende uuring kui ka mõned teised annavad alust järeldada, et inimese kehalise poolega tegeledes on tingimata vaja arvestada ka vaimset poolt, sest tulemused võivad sellest oluliselt sõltuda.
