Suurem suhtlusvõrgustik aitab naistel kauem elada

Suhtlemine lähedaste inimestega pakub võimalust vahetada emotsionaalset tuge, mis mõjutab ka inimeste tervist. Värskest doktoritööst selgus, et suuremad suhtlusvõrgustikud aitavad naistel eluiga pikendada.
Suhtlemine lähedaste inimestega pakub võimalust vahetada emotsionaalset tuge – seda saada ja pakkuda. See tähendab aktiivset kuulamist, hinnanguvaba suhtumist, julgustamist ja abi elus toimuva mõtestamisel. Emotsionaalne tugi mõjutab ka inimeste tervist: nii füüsilist kui vaimset ja võib mõjutada näiteks puude tekkimist ja selle mõju argielule.
Seejuures on Eesti tervisenäitajad võrreldes Euroopa riikidega suhteliselt kehvad. Enam kui kolmandikul Eesti täiskasvanutest ja 60 protsendil vanemaealistest esineb mõningal või tõsisel määral igapäevategevustes tervisest tingitud piiranguid. Sealjuures ei pruugi tegevuspiirangud tuleneda pelgalt terviseseisundist, vaid ka tunnetatud takistustest ühiskonnaelus osalemisel, sealhulgas sotsiaalses keskkonnas.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi värske doktor Liili Abuladze keskendus oma doktoritöös Eesti kesk- ja vanemaealistele. Ta uuris, kui paljude lähedastega nad suhtlevad, kuidas on need suhtlemismustrid elueaga üldiselt seotud ning millised lähivõrgustike omadused puhverdavad tegevuspiirangute mõju elulemusele.
Doktoritööst selgus, et Eesti kesk- ja vanemaealiste suhtlusvõrgustikud on keskmiselt väiksemad ja perekesksemad kui mitmes teises Euroopa riigis elavatel eakaaslastel. Seda eriti tegevuspiirangutega inimeste puhul. Seega on emotsionaalse hoole vahetamise võimalused Eestis mõnevõrra piiratumad, osaliselt pikaajalise madala eluea tõttu.
Samas ilmnes, et suuremad võrgustikud olid toeks vaid naiste eluea puhul. See tuli välja nii 14 Euroopa riigi kui ka eraldi Eesti kohta tehtud analüüsis. Suuremast tugivõrgustikust ei olnud siiski naiste puhul abi stressi leevendamisel, mida tervisepiirangud ja ühiskonnaelust kõrvalejäämine põhjustavad. Leevendust pakkus aga sõpradega suhtlemine ja naiste puhul seegi, kui langes ära kohustus partnerile tuge pakkuda.
Ehkki suhtlusvõrgustike rolli on peetud varasemates uuringutes tervises ja ühiskonnakorralduses väga oluliseks, siis Eesti kesk- ja vanemaealistel ilmnes võrgustike ja elulemuse vahel positiivseid seoseid vähe.
Suurema lähivõrgustiku olulisust Eesti kesk- ja vanemaealiste naiste pikemas elulemuses saab tõlgendada mitmesuunaliselt – suuremasse võrgustikku kuulumine aitab tervisele kaasa, pikendades elu. Teisalt on emotsionaalse hoole saamine ja andmine soo lõikes erinev – kesk- ja vanemaealised naised on tavapäraselt peamised hooleandjad ümbritsevatele inimestele. Seega võivad tulemused peegeldada ka emotsionaalse toe andmise seost, mitte vaid saamise mõju.
Abuladze doktoritöö kinnitas varem leitut, et vanemaealistel eurooplastel, kes on lapsepõlves ja täiskasvanueas olnud sotsiaalmajanduslikult kehvemal järjel, on ka halvem tervis. Seda nii tervise enesehinnangu, tegevuspiirangute kui ka kognitiivse võimekuse näitajates.
Liili Abuladze kaitses doktoritöö "Social Resources and Health Outcomes of Middle-Aged and Older Populations" ("Kesk- ja vanemaealiste sotsiaalsed ressursid ja tervis") 4. juunil. Doktoritööd juhendasid Tallinna Ülikooli professor Luule Sakkeus, Rotterdami Erasmuse Ülikooli professor Pearl Dykstra ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Martin Klesment. Doktoritöö oponendid olid Varssavi Majanduskooli dotsent Anita Abramowska-Kmon ja Ben-Gurioni Ülikooli dotsent Ella Schwartz-Cohn.
Toimetaja: Sandra Saar