Pekingi teatel startis Hiina mütoloogiast pärit Kuu jumalanna järgi nimetatud kosmosekapsel Chang'e-6 edukalt teisipäeval kohaliku aja järgi kell 07.38. Kosmoselaev laskus Kuu lõunapooluse lähedale pühapäeval. 

Hiina on seni ainus riik, mille uurimisaparaadid on jõudnud tervelt Kuu tagaküljele. Varasemalt külastas hiinlaste missioon seda tundmatut piirkonda Maa kaaslasel 2019. aastal.  

Hiina riiklik kosmoseamet nimetas värsket õnnestumist ''enneolematuks saavutuseks Kuu uurimise alal''. Riigimeedia avaldas ka Hiina kosmoseagentuuri video, kus on näha, kuidas mehitamata aparaat pistis pärast proovide kogumist välja väikese käpa, mis lehvitas Hiina lippu. Pärast starti Kuu pinnalt asus sond teele kaaslase orbiidile, kust võtab kursi tagasi Maa suunas. Plaani kohaselt peaks aparaat maanduma Sise-Mongoolias kolme nädala pärast.

Kuu tagakülge, mis jääb Maalt vaadates alati varju, on tehniliselt keeruline uurida selle järsu pinnamoe ja sügavate kraatrite pärast. Lisaks on Kuu tagaküljele jõudnud uurimisaparaatidega väga keeruline suhelda. Kosmoseagentuuri teadlaste sõnul on sond vastu pidanud ka Kuu tagakülje suurtele temperatuurikõikumistele, mis võivad kohati ulatuda öö ja päeva vahel 200°C-ni.

Hiina missiooni eesmärk on tuua esmakordselt sellest piirkonnast Maale kivimi- ja pinnaseproovid. Teadlaste sõnul võivad need erineda oluliselt Kuu Maa-poolselt küljelt kogutud kivimitest. Esimesena saab võimaluse kogutud proove analüüsida Hiina teadlaste kogukond. Hiljem on vastavat luba võimalik taotleda ka välisteadlastel. 

Ennekõike pakub teadlastele pinevust tõik, et sond kogus proove Kuu lõunapooluse lähistel asuvast Aitkeni basseinist. Teadaolevalt on tegu ühe Päikesesüsteemi suurema kraatriga, mille kivimid võivad teadlaste hinnangul osutuda ühtedeks Kuu vanemateks. 

Missiooni eesmärk oli koguda umbes kaks kilogrammi pinnaseproove. Selleks kasutas masin puuri ja mehaanilist käppa. 

Manchesteri Ülikooli Kuu geoloogia spetsialisti John Pernet-Fisheri hinnangul on võimalus täiesti uute kivimite avastamiseks küllaltki suur: "Kõik on väga põnevil. Me võime näha kivimeid, mida keegi pole varem näinud." Pennet-Fisher kuulub nende teadlaste hulka, kes on analüüsinud nii Ameerika Apollo kui ka Hiina varasematel missioonidel kogutud proove. Tema hinnangul võivad kivimid anda lisaks olulist teavet Kuu ajaloo ja kujunemise kohta. 

Vaatamata sellega seotud raskustele on viimasel kümnendil Kuu lõunapooluse alad sihikule võtnud mitu riiki. Riiklikele kosmoseagentuuridele pakub piirkond huvi seal potentsiaalselt leiduva jää tõttu. Juurdepääs veele parandaks tulevikus oluliselt võimalust rajada Maa kaaslasele mehitatud baas teadusuuringute läbiviimiseks ja võiks muuta Kuu stardiplatvormiks ka kaugemateks kosmosemissioonideks. 

Chang'e-6 on teine Hiina missioon, mille eesmärk on koguda Kuult proove. Aastal 2020 tõi missioon Chang'e-5 Kuu Maa-poolselt küljelt Oceanus Procellarum nimeliselt tasandikult tagasi 1,7 kilogrammi pinnast. 

Hiina planeerib selleks kümnendiks veel kolme mehitamata kuumissiooni. Nende eesmärk on otsida vett ja uurida võimalust rajada Maa kaaslasele alaline baas. 

Pekingi pikaajaline strateegia näeb ette, et Hiina astronaudid jõuavad Kuule umbes 2030. aastaks. USA eesmärk on saata inimene tagasi Kuule missiooniga Artemis-3, mis saadetaks edu korral teele 2026. aastal.