Peagi pärast Peregrine One'i orbiidile saatmist selgus, et kosmoselaeva tõukesüsteemi tabanud rikke tõttu hakkas lekkima sellest raketikütust. Uurimisaparaat kaotas sedavõrd palju kütust, et esialgse missiooni täitmine ja Kuul maandumine muutus võimatuks.

Kuumaanduri ehitanud ettevõte Astrobotic otsustas seepeale suunata Peregrine One'i Maa atmosfääri, et see seal kosmose prügistamise vältimiseks ära põleks. Austraalias Canberras asuv jälgimisjaam kaotas kosmoselaevaga viimaks kontakti Eesti aja järgi neljapäeval kell 23.59. Aparaat oli piisavalt väike, et ettevõtte hinnangul aurustus see atmosfääri kukutamise järel täielikult. Äärmisel juhul kukkusid kosmoselaeva riismed ookeani.

Astroboticu peaeesmärk oli toimetada Kuu pinnale viis NASA teadusinstrumenti, et saada parem ülevaade seal valitsevatest keskkonnatingimustest. Kokkuvõtlikult oleksid aidanud tulemused maandada tulevikus astronautide Kuule laskumisega seotud riske ja kaevandada selle maavarasid. Peregrine oleks toimetanud kaaslase pinnale ka viis tillukest Mehhiko kosmoseagentuuri ehitatud robotit ja veel nelja teise riigi uurimisseadmed.

Eduka missiooni korral oleks saanud Astroboticust ühtlasi esimene eraettevõte, mis on toimetanud maanduri Kuu pinnale. Varasemalt on suutnud seda vaid käputäis riike: Nõukogude Liit, Hiina, India ja USA. Neist viimane läkitas viimati sondi edukalt Kuu pinnale pea 50 aasta eest.

Kuigi ettevõtte lõppeesmärgi täitmine nurjus, suutsid insenerid pikendada Peregrine'i eluiga kümne päevani ja panna tööle ka mõned selle mõõteseadmed. Muu hulgas jõudis koguda uurimisaparaat andmeid Maad Kuust lahutava ruumi kiirgusfooni kohta.

Laupäeval õhtul loodab toimetada Jaapani kosmoseagentuur aga Kuu pinnale oma esimese maanduri Slim ja selle pardal olevat väikest kaks kulgurit. Neist üks liigub edasi hüpates, teine meenutab kujult palli ja muudab fotode tegemise ajal oma kuju. Varem on JAXA suutnud toimetada kaks uurimisaparaati pehmelt asteroidide pinnale.