Venemaa kosmosegentuur Roskosmos saatis Luna-25 kanderaketi Sojuz 2.1b turjal Kuu poole teele Kaug-Idas asuvalt Vostotšnõi kosmodroomilt. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab sond kaaslaseni viie päeva pärast. Seejärel tiirleb Luna-25 Kuu ümber veel viis kuni seitse päeva, misjärel laskub see Kuu lõunapoolusele Boguslawski kraatri lähedale. Kuu pinnal peaks tegema uurimisaparaat vaatlusi vähemalt aasta.

Riik lootis Luna-25 teele algselt saata juba peaaegu kahe aasta eest. Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse otsustas Euroopa Kosmoseagentuur aga Roskosmosega koostöö lõpetada ja nõnda ei antud sellele üle ka Pilot-D navigatsioonikaamerat. Spetsiaalselt Luna-25 jaoks ehitatud aparaat oleks mänginud võtmerolli sondi Kuu pinnale maandamises.

Möödunud aasta aprillis külastas Vostotšnõi kosmodroomi Venemaa president Vladimir Putin ja kinnitas, et USA, Euroopa Liidu ja teiste poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonid ei takista riiki kosmoseuuringute läbiviimisel. Seeläbi sidus ta ka kuumissiooni riigi prestiižiga.

Laiem uurimisprogramm

Ligi 1,6 tonni raskuse uurimisaparaadi peaeesmärk on testida tehnoloogiaid tulevaste pehmete maandumiste jaoks, analüüsida Kuu tolmu ja kive ning teha muid teadusuuringuid. Muu hulgas loodab agentuur uurida kaaslast katva regoliidi pealmist kihti, analüüsida Kuu üliõhukese atmosfääri koostist ja otsida jälgi veejääst. Selleks on Luna-25 varustatud käpaga, mis suudab tõsta kogutud pinnaseproove laseripõhisesse mass-spektromeetrisse. Lisaks on seadmele paigaldatud infrapunaspektromeeter, millega saab märgata muu hulgas veejääd.

Erinevalt Nõukogude Liidu aegsetest kuumissioonidest loodab Roskomos maandada sondi ekvaatorilähedaste alade asemel pooluse lähedal. Piirkonna pinnamood on aga tunduvalt keerukam.

Samas on püüdnud Kuu pooluselähedased alad viimasel kümnendil ka teiste riikide tähelepanu. Orbiidilt tehtud vaatluste põhjal leidub seal märkimisväärses koguses veejääd. Nii võttis selle näiteks sihikule India Chandrayaan 3 sond, mis startis 14. juulil ja jõudis Kuu orbiidile 6. augustil. NASA plaanib seevastu Artemise programmi raames rajada 2020. aastate lõpuks rajada Kuu lõunapooluse lähedale ühe või mitu baasi.

Venemaa kosmoseuuringute instituudi juhtivteadlase Maksim Litvaki sõnul planeerib Venemaa juba tulevasi missioone, mis põhinevad Luna-25'ga saadud kogemustel ja maanduri disainil. Luna-26 peaks jääma tiirlema ümber Kuu. Luna-27 aga toimetama Kuu pinnale puurimisseadme ja Luna-28 peaeesmärk tuua Maale tagasi Kuu polaarpiirkondade regoliiti. Viimati tõi Vene uurimisaparaat Maale kuukive 1976. aastal. Uurimisprogramm tervikuna sillutab Litvaki sõnul teed Venemaa plaanile rajada koos Hiinaga Kuule oma kuubaas.