Kui filmides nagu "Tulnukas" (1979) on just vapper naiskangelane see, kes terve kosmoselaeva peale ainsana kõik kosmilised ohud seljatab, võib Hollywoodi kunstilise valiku tagant kumada oma tõetera. Nimelt osutab uus kosmoselennu mõju-uuring, et naise keha võib suuta mehe kehaga võrreldes kosmoses paremini toime tulla, vahendab The Guardian.

Töö tulemused vajavad veel kordusuuringutes kinnitamist. Osalt on uuringu valim suhteliselt väike. Teisalt tähendaks leid kinnitust leides, et astroanutide taastumisprogrammid tuleks üle vaadata. Ühtlasi võib see muuta loogikat, mille alusel tulevikus mehitatud kosmosemissioonidesse astronaute valitakse.

Naistel võib olla loomupärane eelis

Töörühm eesotsas Weil Cornelli Meditsiinikeskuse füsioloogiaprofessori Christopher Masoniga kirjutab, et kosmoselend paistab mõjutavat meestel naistest rohkem pea kõiki rakutüüpe ja uuritud näitajaid.

Uuringu katsesse värbasid autorid kaks meest ja kaks naist. Kõik neli olid 2021. aastal SpaceX Inspiration4 missiooni käigus lennanud tsiviilisikutena ringi ümber maakera. Töörühm hindas, kuidas reageeris kõigi nelja immuunsüsteem kosmoselennul valitsevatele tingimustele. Seejärel võrdlesid nad leide 64 kutselise astronaudi andmetega.

Ilmnes, et meestel esines kosmoselnnu ajal geenide aktiivsuses rohkem häireid kui naistel. Samuti kulus neil maa peale tagasi jõudes rohkem aega, et kõik kehanäitajad taastuks. Muu hulgas mõjutas kosmoselend neil fibrinogeeni-nimelist valku, mis on oluline vere hüübimiseks.

Autorite sõnul osutavad kõik senised andmed, et meestel on geeniregulatsioon ja immuunsus kosmose olude suhtes tundlikumad kui naistel. Nad möönavad, et tõsikindlalt saab seda väita alles peale täiendavaid uuringuid. Küll aga võivad senised leiud nende sõnul olla olulised just astronautide taastusprogrammide ja meeskondade komplekteerimise seisukohast. Näiteks võiks sel juhul eelistada Kuu- ja süvakosmose missioonidel senisest rohkem naisi.

Miks taluvad naised kosmoselendu meestest paremini, jääb veel selgusetuks. Küll aga ütleb Mason, et naistel võib marjaks ära kuluda suutlikkus rasedusega toime tulla. Teisisõnu suudavad naised paremini taluda suuri muutusi keha talitluses ja vedeliku liikumises – neid tuleb ette nii raseduse kui ka kosmoselennu käigus.

Marsi-missioon räsiks neere

Uus uuring on üks enam kui tosinast värskest artiklist, mis avaldati sel nädalal kosmoselennu kehalise mõju teemal. Uuringutes vaadeldi nii Inspiration4 missiooni meeskonda kui ka kuus kuud rahvusvahelises kosmosejaamas viibinud astronaute. Kõigi uuritavate andmete põhjal pandi alus komosebioloogia andmebaasile. Andmebaasi kasutatakse tulevaste võimalike mehitatud kosmoselendude eel terviseriskide maandamiseks.

Näiteks soovib NASA saata inimesi Marsile juba 2030. aastatel. Seejuures jääb teine uus uuring kahtlevaks, kas selline pikk süvakosmose missioon on ikka inimesele ohutu. Rahvusvaheline töörühm viis selles uuringus hiired simuleeritud galaktilise kosmosekiirguse (GCR) keskkonda. Nende katses selgus, et Marsi ringreisil ette tulev kiirguseannus võib astronaudi neere jäädavalt kahjustada. Kui astronaute just kiirguse eest täiendavalt ei kaitsta, võivad nad vajada tagasiteel dialüüsi (raviprotseduur neerupuudulikkuse korral, toim).

Uuringuga mitte seotud University College Londoni neerumeditsiini uurija Keith Siew' sõnul on neerud kiirguse suhtes äärmisel tundlikud. Ometi võib neerukahju ilmsiks tulla alles mitu kuud peale kokkupuudet kiirgusega. Kiirgus paistab kahjustavat mitokondreid ehk piltlikult öeldes rakkude patareisid – see võibki viia lõpuks neerupuudulikkuseni.

Uuringu vanemautori ja nefroloogia professori Stephen Walshi sõnul võib kiirguse vastu kaitsekilbi kasutamine teha astronaudile hoopis karuteene. Nimelt võivad kosmoseaparaati tabavad kiired olla niivõrd kõrge energialaenguga, et tekitavad teisest kiirgust, mis on samuti astronautidele kahjulik. Sestap on Walshi hinnangul Marsi-missiooni õnnestumine inimeste tervise seiskohast väga küsitav.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Communications.