Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon rääkis "Terevisioonis", et seni on on astronaute kosmosesse viinud Elon Muski ettevõtte SpaceX. Nüüd soovib lennukifirma Boeing samuti mängu sekkuda ja pirukast oma osa haugata.

"SpaceX-i valdkonda sekkumine oli USA ja NASA jaoks väga oluline. Varem, kui tehti rahvusvahelist kosmosejaama, viis sinna astronaute kosmosesüstik, aga sellega juhtus õnnetusi ja see oli jube kallis. Siis tuli pikk paus, kus USA ei saanud oma astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama (iseseisvalt) viia. Selleks kasutati Vene rakette ja seega sõltuti palju Venemaast," selgitas Gordon.

NASA aga ei soovi, et SpaceX oleks ainuke ettevõte, mis suudab astronaute kosmosesse viia. Gordoni sõnul oleks parem, kui kasutusel oleks natuke erineva tehnoloogiaga konkureerivaid süsteeme. "Ühelt poolt kindlasti hinna pärast, aga kui ühega midagi juhtub, siis tuleb pikk uurimine, mis täpselt juhtus. Selleks ajaks oleks hea mõni tagavaravariant," rääkis ta. Peale selle suudavad erafirmad saata astronaute orbiidile odavamalt kui NASA.

Boeingu rakett ei ole iseenesest väga uus Gordoni sõnul. Küll aga on uus kapsel, mille sees inimesed on. "See kapsel on kaks korda käinud kosmoses ilma inimesteta. Esimene kord ebaõnnestus. Teine kord läks aga ilusti, see põkkus rahvusvahelise kosmosejaamaga ja tuli sealt ka ilusti alla. Nüüd järgmisena läheb koos inimestega," rääkis ta.

Saates tuli juttu ka Voyager 1 kosmosesondist, mis on ligi 50 aastat vana ja toimetab 24 miljardi kilomeetri kaugusel. Voyager 1 kaardistab Päikesesüsteemi äärealasid ja seda, kuidas päikesesüsteemi magnetväli läheb üle galaktiliseks magnetväljaks.

"Voyager 1 ja 2 missioonid tegid pilte suurtest planeetidest, mis on meie päikesesüsteemis. Teleskoobiga vaadati neid ka, aga need olid uduplekid. Voyager 1 ja 2 lendasid suurtest planeetidest mööda, tegid fantastilisi pilte, kogusid olulisi andmeid. See oli võimas sündmus," meenutas Gordon.

Nüüd enam kosmosesondid pilte ei saada. Küll aga tuleb andmeid magnetväljade ja kiirgusfooni kohta. "Ühel hetkel hakkas neilt jama tulema ja siis uuriti, mis võiks teoreetiliselt viga olla ja mida saaks ümber teha," meenutas Gordon. Tehnikud oletasid seepeale, et üks protsessor sai ilmselt pihta kosmilise osakesega, mille tõttu mingi osa protsessorist läbi läks. Seda sai ümber konfigureerida ja protsessori teised osad kasutusele võtta.

"Kuna see on niivõrd kaugel, ei lähe keegi sinna midagi tegema. Sondi ei leitaks isegi mitte üles. See on pisike kübe keset suurt kosmost," rääkis ta. Küll aga saab raadioteel saata käsklusi, mis võtab aga kaua aega. Gordon rääkis, et raadiolainetel kulub sinna jõudmiseks 22 tundi ja samakaua tagasi.

Voyager 1 ja 2 on tänapäeva mõistes lihtsad süsteemid, sest aeg on niivõrd palju edasi läinud. Praegu on peamine küsimus selles, kas inimesed oskavad selle süsteemiga tegeleda. "Mõnikord kutsutakse vanu pensionärist spetsialiste tagasi, et kas nad mäletavad, kuidas mingi asi käis," sõnas Gordon.