Külma sõja ajal nähtud pinged on tagasi, aga maailmaasjade praegust seisu nimetatakse teisiti. Näiteks osutatakse küllaltki sageli kolmanda maailmasõja varjatud vormile. Külma sõjaga tähistatakse geopoliitiliselt kõige pingelisemat perioodi lääneliku demokraatia ja nõukogude kommunistliku ideoloogiaga varjatud vene imperialismi vahel. Teise maailmasõja vahetu kogemus oli muutnud aga uue verise totaalse sõja ebapopulaarseks. Selle asemel eelistati sõdida vihaste ähvarduste vormis ja tuulutada kuhjuvat sõjalist varustust arengumaade konfliktides.

Külm sõda kestis 1947. aasta märtsist kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. Järgnenud perioodi iseloomustatakse suhetesse saabunud sulaga. Rahumeelse ajastu iseäralikuks väljakutseks osutus küsimus, mida teha teineteise hävitamiseks loodud vaimse kapitaliga. Ballistilised raketid võib hävitada, aga ainulaadsete teadmiste ja oskustega insenerid vajavad süüa, st palgatööks sobivat rakendust.

Sõjalise potentsiaali ümberhäälestamine eeldas riigi jõustruktuuride esindajatelt, poliitikutelt ja ettevõtjatelt märkimisväärset julgust. Tagasivaates paistab kõik lihtne, olles praegu toonase muutuse viljade kasutajad. Nüüd on aga võimalik oma praegust julgust proovile panna järgmise innovaatilise idee suhtes. Mõtteeksperimendi huvides tasub tutvuda toonase mõttemuutuse mastaapsusega.

Ainukest teadaolevat elu steriliseeriva potentsiaali konversiooniprotsess hõlmas ulatuslikke eesmärkide muutusi, neid kindlustavate kokkulepete saavutamist, tööprotsesside ja tööjõu koolituse mastaapseid ümberkorraldusi ning tehnilisi muudatusi algsest sõjalisest eesmärgist selliseks, millega saaks transportida näiteks satelliite, teaduslikke instrumente ja inimesi kosmosesse.

Sõja huvides kiireteks pikamaareisideks mõeldud raketid kalibreeriti ümber vastamaks teistsuguse täpsuse vajadustele. Vaenuliku riigi territooriumile toimetatava lõhkepea asemel tuli viia inimkonna teadmiste ja omavahelise side edendamiseks mõeldud kasulikud koormad Maa orbiidil määratud täpsetesse punktidesse.

Kunagi hirmu tippu kehastanud pädevuse muutusel oli oluline sümboolne mõju. Kohutavat tulevikku tõotanud raketid hakkasid kajastama lootust ja koostööd. Need kandsid kollektiivselt rajatud kosmosejaama vahendeid mis aitasid mõista kliimamuutusi, juhtida põllumajanduse saagikust ja ühendada sidesatelliitide kaudu maailma kaugemaid piirkondi.

Tärkas uudne diplomaatia vorm, mille raames asusid riigid ühise tuleviku nimel jagama seni vägivalla teenistuses olnud teadmisi ja tehnoloogiaid, loodi uut ettevõtlust ja kasulikku partnerlust. Kasuliku mõju näiteks sobib raketitranspordi kui ettevõtluse vormi arenemine ja siirdumine suurte rahvusriikide ainupädevuse alt eraettevõtlusesse.

Vahepeal mindi siiski uuesti tülli. Rahumeelse teadmiste kombineerumise tulemusel loodud uudses kosmosetehnoloogias asuti taas nägema sõjalist potentsiaali ning ohtu. Keegi ei tea, kuidas seekordne pinge lõppeb. Optimismi ei tasu siiski enneaegselt surmata.

Erasektori majanduslik huvi on jõudnud nii kaugele, et kosmosetranspordi kõrval on hakatud mõtlema rakettide kasutamisele maises transpordis. Rahumeelsed maalased hindavad raha ja aega. Nad saavad mõlemat ainult kasutada. Omatakse asju, mille transpordi puudutavates arvutustes otsitakse raha ja ajakulu vahelist tasakaalu. Kõige kiirem on lennutransport, aga see on suhteliselt kallis. Rahvusvaheliste vedude lennuveotariifid ulatuvad kilogrammi kohta kolmest kuni seitsme dollarini. Erinevate teenuste lisandumise tõttu on hind lõpptarbija jaoks kõrgem.

Nüüd siis on lubatud julgustest. Mitu hirmu tuleks ületada, et asuda kavandama äriplaani, milles asjade transporti korraldatakse ballistiliste rakettidega? Kosmosesse veetava koorma puhul oli näiteks SpaceX-i Falcon 9 transporditava kilogrammi hind umbes 2720 dollarit. Tegu on märkimisväärse kokkuhoiuga, võrreldes NASA kosmosesüstiku umbes 54 500 dollariga kilogrammi kohta. Paarikümnekordne kulude vähenemine kajastab erasektori julgust, motivatsiooni ja tõhusust. Seetõttu on Muski ettevõttest saanud USA sõjalise kosmosetranspordi peamine partner.

Sellega pole raketitranspordi võimalused ammendunud. Öeldakse, et raha kasvab tulevikus. Transport on väga suur ja konkurentsitihe ettevõtlussektor, kus liigub palju raha. Transpordi tulevikku uurivad mitmesuguse taustaga spetsialistid, investorid ja pankurid, ettevõtjad ja tehnoloogia arendajad. Praegu teadaolevate andmete põhjal hinnatakse, et raketitranspordi hinnaks võib juba lähiajal kujuneda 2,5 dollarit transporditava kauba kilogrammi kohta.

Sõjalistest rakendustest on teada, et mandritevaheline ballistiline rakett jõuab poole tunniga planeedi suvalisse punkti. Uue põlvkonna raketiga saaks transportida umbes 250 tonni mitte-plahvatavat kaupa. Nüüd jääb vaid loota, et närvilises õhustikus ei transpordita vahepeal plahvatavat kaupa ning inimestel on aega julgeteks ja inimkonnale kasu toovateks mõteteks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".