NASA plaanib alustada Artemis II missiooni, mille käigus lendab neljaliikmeline meeskond ümber Kuu. Kuu pinnale siiski veel ei laskuta.

Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoni sõnul on Artemis II kogu USA kosmosagentuuri programmi seisukohalt kriitilise tähtsusega. "See on esimene kord, kui kõik süsteemid, nagu rakett ja Orion-kapsel, pannakse proovile koos inimestega," ütles Gordon. Tema hinnangul on just mehitatud lend see, mis eristab seni tehtud automaatseid teste tegelikust läbimurdest.

Lisaks tehnilisele katsele on missioonil ka sümboolne ja teaduslik väärtus. Kuigi Kuu on robotite ja sondide abil detailselt kaardistatud, ei ole inimestel olnud võimalust näha seda kõigist nurkadest. "Inimese silm ei ole füüsiliselt Kuu kõiki piirkondi näinud. Artemis II annab selleks uue võimaluse," selgitas Gordon "Terevisioonis".

Viimati käis inimene Kuul 1972. aastal. Gordoni sõnul polnud paus tingitud tehnoloogilisest võimetusest, vaid poliitikast ja raha nappusest. "Kuule jõudmine oli osa USA ja Nõukogude Liidu võidujooksust. Kui selgus, et Nõukogude Liit Kuule ei jõua, kadus ka poliitiline motivatsioon ning NASA rahastus vähenes järsult," ütles ta. Samamoodi rauges avalikkuse huvi. Esimest Kuule jõudmist saatis televaatajate meeletu huvi, kuid viimased Apollo missioonid pälvisid juba märksa tagasihoidlikuma tähelepanu.

Praeguse Kuule naasmise üks eeldus on kosmoselendude odavnemine. Selle keskmes on taaskasutatavad raketid. SpaceX-i arendatav Starship on NASA plaanides võtmerollis. Just selle ülemise astmega peaksid astronautid tulevikus Kuule maanduma.

Gordoni sõnul on Starshipi arenduse kõige keerulisem osa alles tõestamata. "Esimese astme tõukuri taaskasutamine on juba ära näidatud, kuid ülemine aste peab suutma orbiidilt naasta ja tervelt maanduda. Seda pole veel õnnestunud teha," lausus ta. Seetõttu peab ta ebatõenäoliseks, et Artemis III, mis peaks olema esimene mehitatud Kuule maandumine, toimub kohe aasta pärast Artemis II missiooni, nagu praegu kavandatud.

Kui 20. sajandil võistlesid omavahel Kuule jõudmises USA ja Nõukogude Liit, siis nüüd on pildil ka Hiina. "Hiina on praegu ainus riik, kellel on oma kosmosejaam ja inimesed pidevalt kosmoses," ütles Gordon. Tema sõnul valmistab Hiina tõsiselt ette ka mehitatud kuumissiooni, mis algab ilmselt 2030. aastate alguses. Erinevalt varasematest lühikestest visiitidest on Hiina siht ka pikemaajaline viibimine Kuul.

Gordoni hinnangul ei ole Kuule naasmise peamine eesmärk pelgalt teaduslik või sümboolne. "Lõppeesmärk on majandustegevus Kuul," ütles ta. Pikemas plaanis näevad riigid Kuud kohana, kus võiks kaevandada ressursse, toota materjale ja rajada tööstust, millel Maal oleksid suured keskkonnapiirangud.

"Kuul ei ela mitte midagi. Seal saab rajada väga energiamahukat tööstust, toota keerukaid ja kalleid materjale ning kasutada neid Maa orbiidil või isegi Maal," selgitas Gordon. Sellise nägemuse realiseerumine jääb küll aastakümnete kaugusele, kuid just Artemis loob tema sõnul selleks vajaliku vundamendi.