Riik toimetas oma esimese sondi Chang'e 4 Kuu tagumisele küljele 2019. aastal. Mai alguses teele saadetud uurimisaparaat Chang'e 6 võimaldas koguda aga robotkäe ja puuri abil ka pinnase- ja kivimiproove ning torgata maandumispaika Hiina lipu.

Ühelt poolt võivad aidata proovid mõista paremini Päikesesüsteemi varajast arengut ja Kuu enda tekkelugu. Teisalt loodavad mitmed kosmoseriigid, et taoliste uuringutega saab paremat aimu ka tuleviku kosmosemissioonide ning kosmosetööstuse jaoks tarviliku veejää paiknemisest ja sisaldusest Kuu pinnases.

Kokku kogus sond ligi kahe kilogrammi jagu materjali, mida saavad esmajärjekorras uurida Hiina teadlased. Seejärel saab proovide ja analüüsitulemustega tutvuda juba rahvusvaheline kogukond.

Hiina kuues kuumissioon startis 3. mail riigi kaguosas asuvalt Hainani saarelt ja maandus edukalt kraatri lähedal Kuu lõunapooluse lähedal Apollo kraatris mõned nädalad hiljem. Juuni alguses asus sond tagasiteele – kokku kestis missioon 53 päeva.

Peale Hiina pole suutnud Kuu tagaküljele toimetada sondi tervelt ükski teine riik. Võrreldes Kuu maapoolse küljega on sealne pinnamood märksa järsem ja kraatririkkam.