Kuu tagaküljelt toodavad kivid tõotavad selgitada vulkanismiparadoksi
Ajal, mil Päikese suurenenud aktiivsus on Maal eredaid virmalisi veiklema pannud, on jõudsalt suurenemas aktiivsus ka Kuu ümber; neil nädalail eelkõige hiinlaste ja nende kosmosetehnika aktiivus.
Kümne päeva eest Maalt startinud hiinlaste kuusond Chang'e-6 on nüüdseks jõudnud Kuu orbiidile, kust mõne nädala pärast on kavas laskuda Kuu tagaküljel Kuu pinnale, et võtta sealt pinnaseproove ja tuua need juulikuus Maale.
Ettevõtmine ilmestab kahtlemata Hiina Rahvavabariigi suurriiklikke ja kosmilisi ambitsioone, kuid ka teaduslik külg ei ole asjal olemata.
Maandumispaik asub Lõunapooluse-Aitkeni hiidkraatris. See enam kui kahe tuhande kilomeetrise läbimõõduga pinnavorm pärineb päris Päikesesüsteemi algaegadel, enam kui nelja miljardi aasta eest toimunud kokkupõrkest.
Kuu tagakülg erineb Kuu esiküljest üllatavalt tugevalt. Tagaküljel ei leidu peaaegu üldse suuri tumedaid laavavälju, niinimetatud meresid, mis on esiküljel ju üks peamisi täiskuuöiseid pilgupüüdjaid.
Kuu orbiidilt tehtud gravitatsioonimõõtmised osutavad, et tagakülje geoloogiline koor on umbes 20 kilomeetrit paksem kui esikülje koor.
See erinevus arvatakse sugenenuvat juba Kuu tekkel, kui me tänane looduslik kaaslane moodustus ühe Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel Maaga ilmaruumi paiskunud purust.
Maa kuumvedelalt pinnalt kiirgunud soojus hoidis ka äsjatekkinud Kuu esikülje kauem vedela; esikülje vedelalt pinnalt aurunud materjali ladestus rohkesti jahedamale tagaküljele, teheski seda paksemaks.
Arvatavasti on just esikülje koore õhemus soodustanud ulatuslikumaid magma väljavoole ja nende tulemusel ka niinimetatud merede teket.
Kuid ses teoorias sisaldub ka häiriv vastuolu. Ka Lõunapooluse-Aitkeni kraatripõhjas on Kuu koor õhem kui mujal tagaküljel, ometi ei paista seal vulkaanilist aktiivsust selle erisuse väärilisel määral rohkem olnuvat.
Paradoksile on mõistagi ka seletusi pakutud, kuid selgust ei ole loota enne, kui kohalikke kivimeid on saadud põhjalikumalt uurida.
Just siin tuleb nüüd mängu Chang'e-6. Kavas on hiidkraatri põhjast koguda ja Maale tuua kuni kaks kilogrammi proove, mida kraabitakse otse pinnalt ja puuritakse pisut sügavamaltki.
Proovide tõlgenduseks vajalikku teaduslikku tagapõhja analüüsinud Hiina, Ameerika ja Saksa teadlased eesotsas Yuqi Qianiga ja Joseph Michalskiga Hongkongi Ülikoolist kirjutavad sellest nüüd ka ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.
