Papüürusrull, millest jutt, mattus vulkaan Vesuuvi tuha alla 79. aastal Herculaneumi linnas arvatavasti Julius Caesari äiale kuulunud majas. Kuigi see tuli üheskoos 1800 teise käsikirjaga päevavalgele juba 1750. aastal, polnud teadlastel õnnestunud käsikirja halva seisu tõttu selle sisu seni lahti muukida, vahendab Guardian. 

Nüüd on see tänu täiustatud kuvatehnikale lõpuks võimalik. Uue tehnoloogia abil saavad teadlased jäädvustada ühekaupa rullis oleva papüüruse eri kihid, viia need algsesse asendisse ja taastada teksti järjepidevuse. Käsikirjaga töötavate Pisa Ülikooli teadlaste hinnangul on tegu olulise edasiminekuga ajaloolise teabe kogumisel.

Tähelepanuväärseks muudab papüürusrulli sisu üks seal sisalduv seni teadmata jutustus Sokratese õpilasest ja Aristotelese õpetajast Platonist, kes suri Ateenas umbes 348 e.m.a. Selles kirjeldatakse, kuidas Platon veetis oma elu viimase õhtu, kuulates traakia orjatari flöödimängu. Kuigi filosoof olnud ägeda palavikuga võideldes vaid sent surmale võlgu, jätkunud tal jutustuse kohaselt piisavalt jõudu, et kritiseerida orjatari selle puuduliku rütmitaju eest.

Dešifreeritud read kinnitavad ka senist teadmist, et filosoofi matmispaik asus tema enda poolt asutatud koolis, Platoni Akadeemias. Küll aga viitab käsikiri esmakordselt haua konkreetsele asukohale: Platon maeti akadeemia õuele. 

Lisaks selgus käsikirjast, et Platonit ei müüdud orjaks mitte 387 e.m.a Sitsiilias, nagu on arvatud seni, vaid kas 404 e.m.a Aegina saarel, kui spartalased selle vallutasid või alternatiivselt 399 e.m.a, vahetult pärast Sokratese surma.

Papüürusrulliga töötavate teadlaste sõnul on nende uurimistöö alles algusjärgus. Käsikirja täielik panus saab nende hinnangul teatavaks lähiaastatel.