Sunil Bajpai ja Debajit Datta, mõlemad Roorkee India Tehnikainstituudist, kõrvutasid fossiile mitmete tänapäeval elavate madude selgroolülidega ja järeldasid analüüsi põhjal, et see iidne maomürakas pidi kasvama 11–15 meetri pikkuseks ja kuni tonni raskuseks.

Loom elas Lääne-India soistes igihaljastes metsades umbes 47 miljonit aastat tagasi eotseeni ajastikul ehk pärast saurusi.

Tegu on teadusele uue liigiga; teadlased panid talle nimeks Vasuki indicus. Vasuki on India mütoloogias suure mao kujuliste jumaluste naagade kuningas.

Tänapäeva pikim madu, samuti Aasias elutsev võrkpüüton ei küüni oma harva üle kuue meetri ulatuva pikkusega sellele muistsele maole ligilähedalegi, ka oma 75-kilose kaalu poolest on võrkpüüton kääbus mis kääbus.

Bajpai ja Datta kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et oma erakordse suuruse tõttu ei olnud Vasuki indicus kuigi vilgas liikuma; saakloomi ta pigem varitses peidust.

Ei ole täpselt teada, keda hiidmadu sõi, aga teiste lähikonnast leitud fossiilide järgi elas samas vesises rägastikus näiteks sägalisi, kilpkonni, krokodille ja tänapäeva vaalade eellasi.

Vasuki indicus jäi suuruse poolest siiski alla kõige suuremale maole, keda üldse teatakse maakeral elanuvat, Titanoboa'le, kes elutses 60 miljonit aastat tagasi Lõuna-Ameerikas.

Mõlemat iidset hiidmadu ühendab tõik, et maakera kliima oli nende ajal erakordselt soe. Maod on kõigusoojased loomad, kelle kehatemperatuuri määrab täielikult väline keskkond, mistõttu nad vajavad ka suureks kasvamiseks suurt sooja.

Bajpai hakkas omaenda leitud ja pikaks ajaks kõrvale pandud selgroolülifossiile põhjalikumalt uurima alles paar aastat tagasi, pidades neid algul kuulunuks krokodillile, sest nii suure mao olemasolu ei osanud ta lihtsalt oodata.

Pildil on Vasuki indicus'e selgroolülid pealtvaates.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.