Astmaravim sai USA-s kasutusloa pähkliallergia leevendamiseks
Astmaravim omalizumab võib vähendada võimalust, et inimesel tekib maapähklite või mõne muu toidu söömisest eluohtlik allergiline reaktsioon, selgub uuest teadustööst.
Vale toidu söömine võib viia toiduallergia all kannatava inimese halvemal juhul surma äärele. Nüüd näitas rühm teadlasi esimest korda, et sel juhul võib olla abi astmaravimist omalizumab. Preparaat võib eluohtlikud reaktsioonid ära hoida vähemalt juhul, kui inimene juhtub tarbima allergilist reaktsiooni põhjustavat toitu väikeses koguses, vahendab Nature News.
Uuringu autorid katsetasid omalizumabi mõju kolmel täiskasvanul ja 177 erinevas vanuses lapsel. Kaasatud lapsed olid pähklite ja veel vähemalt kahe toiduaine suhtes väga allergilised.
Umbes neli kuud kestnud ravimikuuri järel võisid kaks kolmandikku ravimit saanud uuritavatest ära süüa kaks-kolm pähklit, ilma et see põhjustanuks neil märkimisväärset allergilist reaktsiooni. Ligi 80 inimesest koosnevast kontrollrühmast, mille liikmetele tegelikku ravimit ei antud, võis nelja kuu möödudes rahulikult mõne maapähkli ära süüa vaid neli uuritavat.
Ühtlasi näis, et omalizumab suurendab katseisikutel vastupanuvõimet ka muude neile seni allergiavaevusi põhjustanud toiduainete suhtes: näiteks India pähklite, piima ja munade suhtes.
Uuringu tulemuste mõjul andis USA ravimi- ja toiduamet (FDA) tänavu veebruaris loa kasutada omalizumabi muu hulgas toiduallergiate raviks.
Laiem toimemehhanism
Kaubamärgi Xolair all müüdav omalizumab sai FDA-lt kasutusloa astmaravimina juba 2003. aastal. Hiljem lisandus luba kasutada preparaati kroonilise nõgestõve ja teatud hingamisteede haigustega kaasnevate ninapolüüpide raviks.
Ravim kujutab endast monoklonaalset ehk kindla valguga seonduvat antikeha. See ründab inimesel ühte kindlat tüüpi antikehi nimega IgE. Viimaseid toodavad immuunrakud siis, kui näevad mingis kehasse sattunud valgus ohtu.
Kui see kehasse sattunud valk on allergeen, näiteks pähklivalk või kassikarvade kõõm, põhjustab IgE kehas tarbetut põletikku. Selle tagajärjel võib inimkehas tekkida anafülaktiline šokk. Omalizumab tunneb ära kõikvõimalikud IgE antikehad – sealhulgas need, mis ründavad astma korral õhus lenduvaid saasteaineid või toidus sisalduvaid valke.
Teadlased oletasid juba pikemat aega, et ravimist võib olla kasu muu hulgas toiduallergiate vastu. Selleks tuleb ravimit manustada kord iga kahe kuni nelja nädala tagant. Manustamistihedus sõltub patsiendi kehakaalust ja allergilise reaktsiooni tugevusest. Üks süstikord võib maksma minna aga ligi 1300 eurot.
Kuidas erineb omalizumab teistest ravimitest?
Seni on FDA andnud kasutusloa vaid ühele toiduallergia ravimile: pähklivalgu-pulbrile Palforzia. Aastal 2020 turule lubatud ravim on mõeldud nelja-aastastele ja vanematele lastele.
Palforzia laseb immuunsüsteemil ajapikku ehitada üles tolerantsuse pähklite suhtes. Selleks suurendatakse kuue kuu jooksul järk-järgult ravimi annust. Omalizumab hakkab seevastu toimima esimesest annusest alates. Ühtlasi on firma näidanud, et astmaravim on ohutu ühe-aastaste laste jaoks.
Kuna monoklonaalne antikeha ründab kõiksugu IgE antikehasid, saab seda teoreetiliselt kasutada pähkliallergia kõrval ka muude toiduallergiate raviks. Uuringu ühe autori Johns Hopkinsi Ülikooli meditsinikooli lasteallergiate spetsialisti Robert Woodi sõnul võib astmaravim aidata muude autoimmuunhaiguste, näiteks õietolmuallergia ja ekseemi vastu.
Kahe teraga mõõk
Uues uuringus ei tulnud seoses omalizumabiga välja ühtegi tugevat kõrvaltoimet. Robert Wood hoiatab siiski, et inimese loomuliku IgE antikeha-kaitse nõrgestamisel võib inimene nakatuda kergemini parasiitussidega.
Kõige olulisema puudujäägina ei ravi ravim allergiaid organismist täielikult välja. See nihutab lihtsalt toidu koguse piiri, mille ärasöömisest alates tekib inimesel ohtlik allergiline reaktsioon.
FDA märkis ravimi kasutusloa teadaandes, et omalizumabi tarvitavad inimesed peavad endiselt oma allergeenidest hoiduma. Sestap hakkavad teadlased Woodi sõnul seirama, ega preparaati tarvitavad inimesed ise oma tervist hooletusest rohkem ohtu ei sea.
Täiendavad uuringud
Omalizumabi tarvitamise mõjul peab inimene allergilise reaktsiooni tekkimiseks sööma ära suurema koguse toitu, näiteks terve peotäie pähkleid. Ometi pole veel selge, kas ravimi mõjul osutub näiteks pähklite söömisega üle piiri läinud inimesel allergiline reaktsioon leebemaks.
Robert Woodi sõnul uurivad teadlased seetõttu edasi, miks katseisikud ravimikuuri mõjul nii erinevaid tulemusi said. Nimelt ei saa 14 protsenti uuritavaid ka neli kuud kestnud kuuri järel süüa isegi tillukest pähklikildu, ilma et see allergilise reaktsiooni vallandaks.
Mitu panust
Teadlased teevad praegu katseid veel teisegi monoklonaalse antikehaga dupilumab. Sellelgi on kasutusluba astma ja ekseemi raviks ning nüüd kaalutakse selle kasutamist pähkliallergia korral. Dupilumab sihib inimkehas immuunrakkude eritatud signaalmolekule, mis vallandaks kehas põletiku.
Lisaks käivad katsed ekseemiravimiga abrocitinib. Viimane tõkestab immuunrakkudes teatud signaalide liikumise teerajad ja sobib seetõttu erinevate toiduallergiate raviks.
Teadustöö ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.
Toimetaja: Airika Harrik