X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Looduslik toidulisand võib aidata Alzheimeri tõbe ennetada

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Sigrid Kirss.
Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Sigrid Kirss. Autor/allikas: Erakogu

Alzheimeri tõbe võib ennetada reguleerides seda, kuidas ajus vaske liigutatakse, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uurimistööst. Abi võib olla looduslikust toidulisandist, mis normaliseerib ajus vase tasakaalu.

Praegu on maailmas dementsus enam kui 55 miljonil inimesel ja 2030. aastaks võib olla neid kaks korda rohkem. Üks peamine dementsuse vorm on Alzheimeri tõbi, millele siiani pole ravi leitud. Enamik olemasolevatest ravimitest keskenduvad juba välja kujunenud sümptomite leevendamisele, mis tekivad neurodegeneratsiooni järel. Pärast mingitel kindlatel põhjustel teatud ajuosades kiirenenud ajurakkude surma ei tööta aga aju juba enam nii nagu enne, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Sigrid Kirss.

Kord surnud neuroneid taastada pole tänapäevaste teadmiste juures võimalik. Nii tuleb leida võimalus, kuidas ennetada Alzheimeri tõbe enne haiguse avaldumist, või leida põhjused, miks see haigus üldse tekib. 

Teadlased peavad Alzheimeri tõve puhul üheks võtmeteguriks amüloid-β peptiide. Need lühikesed valgu osakesed ladestuvad ajus ning takistavad neuronite tavapärast talitlust. Sellega kiirendavad need neuronite surma ja põhjustavad varajast neurodegeneratsiooni.

Enamik praeguseks loodud ravimeid keskenduvad amüloid-β peptiidide rajale. Neist üks, Aducanumab, sai hiljuti USA toidu- ja ravimiametilt kasutusloa. Juba tekkinud ajukahjustusi see ravim aga ümber pöörata ei suuda. Ühtlasi on selle antikeha kasutamine kallis ja ravimit manustatakse korduvalt tilgutite abil.

Amüloid-β käimalükatud muutuste käigus tekib ajus ka palju teisi häireid. Näiteks võib see kaasa tuua vase ebaühtlase jaotumise, mis võibki olla ajurakkude suremise otsene põhjus. Vase metabolismi uurimine võiks anda seeläbi ka rohkem selgust, kuidas ennetada ja ravida Alzheimeri tõve patsiente. 

Teadlased on proovinud Alzheimeri tõve raviks kasutada mitmeid vaske siduvaid sünteetilisi ühendeid. Tihti kaasnevad nendega aga ebameeldivad kõrvalmõjud. Hiljuti avastas meie metalloproteoomika uurimisrühm, et vaske suudab siduda looduslik toidulisand: alfa-lipoehape (LA). LA-d teatakse pigem antioksüdandina ja sellega tehtud katsed Alzheimeri tõve uuringutes on olnud lootustandvad. Oma töös kasutasime kahte mudelit: neuronilaadset rakukultuuri ning geenmutatsiooniga äädikakärbseid. 

Minu katsed neuronilaadsete rakkudega näitasid, et LA suudab viia vaske raku sisse ega ole seejuures rakkudele mürgine.

Alfa-lipoehape mõjutab seda, kuidas vask rakku liigub. Autor/allikas: Erakogu

Äädikakärbsed on haigusuuringutes üks lihtsaim mudelorganism. Alzheimeri tõve uurimiseks saame kärbeste neuronid panna tootma inimese amüloid-β peptiide. Ravimite mõju uurimiseks saab teha seejärel kärbestega käitumiskatseid.

Sel viisil geenmuundatud kärbeste ronimisvõime on kehvem. Kui andsime neile LA-d nädala jooksul peale munast koorumist, paranes nende ronimisvõime ja tõve avaldumine oli pärsitud. Seevastu väljakujunenud sümptomitega kärbeste ronimisvõime ei taastunud.

Seejuures on lootustandev, et toidulisandina on LA juba oma ohutust tõestanud ja see on tervisele kasulik mitmel moel. Vaatamata paljulubavatele eeltulemustele on Alzheimeri tõve ravimini jõudmiseks vaja teha veel palju uuringuid. Seega vahepeal treenige Alzheimeri tõve riski maandamiseks oma aju ehk lahendage ristsõnu, suhelge eri keeltes ja liikuge nii palju kui võimalik!


Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille finaal toimub 2. veebruaril.

Sigrid Kirss on doktorant metalloproteoomika laboris. Teda on väikesest peale huvitanud, kuidas inimese aju töötab. Sigrid uurib vase metabolismi Alzheimeri tõve puhul, mis on andnud võimaluse enam mõista aju keerukust. Oma laboritöö katsetes kasutab ta neuronilaadset rakuliini ja äädikakärbseid. Sigridi teine kirg on teaduse populariseerimine. Sigrid on aktiivne inimene, keda võib leida õues kettagolfi loopimas või toas teleka taga videomänge mängimas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: