X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Mobiiltelefonid tõotavad muuta liinivõrgu kasutajasõbralikumaks

Kohati võis 2023. aastal näha Tallinnas lausa bussiummikuid.
Kohati võis 2023. aastal näha Tallinnas lausa bussiummikuid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kasutajasõbralik ühistransport sõidab sinna, kuhu vaja, siis kui vaja, mis võiks aidata panna piiri ka muu hulgas Tallinnat vaevavale autostumisele. Lõhet praeguse liinivõrgu ja inimeste tegelike liikumisharjumuste vahel aitaksid sulgeda mobiiltelefonipõhised liikumisandmed.

Linnaliiklusest ja ummikutest tulenev keskkonnasaaste on tõsine mure — kokku tekitab Tallinna liiklus aastas 1,4 miljonit tonni CO2 heidet. See on võrdväärne ligi 120 000 Eesti elaniku aastase CO2 jalajäljega. Paremaks elukeskkonnaks on oluline vähendada autokasutust ja suurendada ühistranspordi kasutust. Senisel kursil jätkates on 2035. aastaks Tallinna regioonis täiendavalt kuni 100 000 sõiduautot. Aastal 2020 kasutas 32 protsenti Tallinna elanikest peamisesse sihtkohta liikumiseks ühistransporti. Linna siht on jõuda 2035. aastaks 50 protsendini, kirjutab Tartu Ülikooli liikuvusuuringute nooremteadur Martin Haamer.

Viimasel kümnendil on aga ühistranspordi kasutus peamise liikumisviisina hoopis järjepidevalt vähenenud. Selle üks peamistest põhjustest on vananenud liinivõrk, mis ei vasta linlaste tänapäeva liikumiskäitumisele. Samuti ei suuda ühistransport autodega konkureerida. Ühistranspordiga võtab keskmine liikumine linnas aega natuke üle poole tunni, autoga kõigest veerand tundi.

Ühistranspordi kasutatavust mõjutab peamiselt liinivõrgu ja sõidugraafiku ühtimine kasutaja liikumisharjumustega. Ühenduse olemasolust kahe asukoha vahel üksi ei piisa, ka väljumised peavad olema sagedad. Sõidugraafik varieerub seejuures päeva vältel, näiteks on tipptundidel väljumisi tihedamalt kui muul ajal. Kellaajast sõltuvalt võib seetõttu sihtkohta jõudmise aeg palju erineda.

Üksikasjalikud liikumisandmed on linna ühistransporditeenuse planeerimisel võtmetähtsusega. Traditsiooniliselt on liikumisandmeid kogutud rahvaloenduste ja küsitlusuuringutega. Selliselt kogutud andmed on vähese detailsusega ja saadud piiratud valimi põhjal. Mobiiltelefonide massiline kasutamine võimaldab inimeste liikumiskäitumist uurida suure ajalise ja ruumilise täpsusega, ulatusliku valimiga ja pikaajaliselt.

Nii saame täpsemini kui kunagi varem analüüsida, kuidas liinivõrgu muudatused mõjutavad liikumiskäitumist. Mobiiltelefonipõhiste andmete laialdast kasutamist piiravad peamiselt sellega seotuvad suured andmemahud ja isikuandmete kaitse ranged nõuded.

Kalamaja ligipääsetavus. Autor/allikas: Martin Haamer

Mobiilandmetepõhine liikuvusanalüüs

Minu uurimistöö eesmärk oli selgitada, kas ja mil määral toetab olemasolev ühistransporditeenus Kalamaja ja Priisle elanike igapäevaseid liikumisi. Selleks kasutasin GPS-sensoriga varustatud mobiiltelefonidelt kogutud liikumisandmeid, mille põhjal tuvastasin liikumiste peamised sihtkohad. Uuringus osales ligi 100 inimest ja andmeid kogusin 2021. aasta nelja kuu jooksul.

Koostasin seejärel Tallinna ühistranspordi liinivõrgu mudeli, mille põhjal hindasin tuvastatud sihtkohtade kättesaadavust alla pooletunnise ühistranspordi sõiduga. Teades, et väljumiste sagedus päeva vältel muutub, uurisin, kuidas see mõjutab sihtkohta jõudmise aega.

Priisle ligipääsetavus. Autor/allikas: Martin Haamer

Tulemusi kaardil kujutades tulid ühistransporditeenuse kitsaskohad hästi esile. Selgus, et suurem osa Priisle elanike sihtkohtadest pole kättesaadavad mõistliku ajaga ehk poole tunniga. Kalamaja elanikel on seevastu vaid üksikud sihtkohad, mis asuvad kaugemal kui pool tundi. Huvitava tulemusena tuli Kalamaja näitel analüüsis esile rööbastranspordi märgatav mõju ligipääsetavuse suurendamisele Nõmme suunal, kuhu on kesklinnast kiire rongiühendus sagedate väljumistega.

Liikumisandmetest tuvastatud sihtkohtade ja ühistranspordi ruumiline analüüs toob selgelt esile ühistranspordivõrgu kitsaskohad ja piirkonnad, mis vajavad paremat teenustaset. Minu analüüs on tehtud ainult kahe piirkonna näitel, kuid kogu linna liikumisi hõlmava andmestiku põhjal tehtud analüüs tooks selgelt esile linna kõige kriitilisemad kitsaskohad.

Kasutajasõbralikuma ühistranspordi suunas

Mobiiltelefonidelt kogutud asukohaandmed näitavad siiski vaid liikumise ruumilist ja ajalist mõõdet. Neile teisi andmestikke lisades oleks võimalik uurida näiteks liikumiste eesmärke, mis võimaldaks planeerida tegelike liikumisharjumustele veelgi paremini vastavat ühistransporditeenust.

Nutikas ühistranspordiplaneerimine on andmepõhine ja tugineb inimeste tegelike liikumisharjumustele. Mobiilpositsioneerimisel on siinkohal asendamatu roll. Kvaliteetse ühistransporditeenuse planeerimisel on oluline arvestada inimeste liikumisharjumustega nii liinivõrgu kui ka sõidugraafiku koostamisel. Mida vähem erineb samasse sihtkohta jõudmine erinevatel kellaaegadel, seda kõrgem on ühistranspordi väärtus.

Mobiiltelefonidelt kogutud liikumisandmetel põhinev planeerimine võimaldab jõuda senisest kiiremini, täpsemini ja tulemuslikumalt võimalikult kasutajasõbralikku ning autole väärilist alternatiivi pakkuva ühistranspordivõrguni.


Tartu Ülikooli liikuvusuuringute nooremteadur Martin Haamer. Autor/allikas: Erakogu

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille finaal toimub 2. veebruaril.

Martin Haamer on ühistranspordi parendamisele pühendunud nooremteadur Tartu Ülikooli geograafia osakonnas. Oma töös uurib ta, kuidas muuta ühistransport võimalikult mugavaks liikumisviisiks võimalikult paljudele inimestele, kasutades selleks erinevaid suurandmeid ja modelleerimist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: