Värske uuring näitab, et Tallinna kahe linnaosa, Kalamaja ja Priisle, elanike võimalused ühistranspordiga oma argitoimetusi teha erinevad tõepoolest nagu nagu öö ja päev. Sellele järeldusele jõudsid Tartu Ülikooli teadlased Martin Haamer, Anto Aasa ja Age Poom. Arvamusküsitlustele tuginemise asemel jälgisid nad kolme kuu vältel 93 tallinlase liikumist spetsiaalse nutirakenduse ja GPS-andmete abil, et kaardistada, kuidas ja kuhu inimesed päriselt liiguvad.

Tulemused olid kõnekad. Kui Kalamaja elanik jõudis poole tunniga ligi 75 protsendi oma oluliste sihtkohtadeni pea igal ajal päevas, siis Priisle elaniku jaoks oli pilt hoopis teine. Kolmandik Priisle inimeste jaoks vajalikest paikadest – olgu need siis sõprade kodud, poed või huviringid – asusid terve päev inimeste jaoks enam kui poole tunni kaugusel, vähemalt kui tahta sinna sõita ühistranspordiga.

Erinevuse põhjus peitub linnaosade asukohas ja ühistranspordivõrgu ülesehituses. Kalamaja on kesklinna lähedal, sealt on head ühendused eri suundadesse ja paljud sihtkohad asuvad vaid jalutuskäigu kaugusel – keskmine elanike läbitud vahemaa jäi alla kahe kilomeetri. Priisle asub aga linna servas ning bussiliinid viivad peamiselt kesklinna poole, mis muudab teistesse asumitesse liikumise aeganõudvaks. Samuti asusid Priisle elanike sihtkohad keskmiselt enam kui viie kilomeetri kaugusel.

Nähtud mustrid on kooskõlas möödunud aastal ilmunud uuringuga, mille kohaselt kasutab ligi 40 protsenti Priisle elanikest oma igapäevaste käikude tegemiseks eeskätt autot. Kalamajas tegi sama aga vaid 13 protsenti.

Tulemused põhinevad siiski vaid 93 inimese andmetel, mis ei esinda veel kogu linna elanikkonda. Samuti ei võta analüüs arvesse näiteks busside tegelikke hilinemisi, mis võivad kohalejõudmise aega veelgi pikendada.

Siiski usuvad Tartu Ülikooli teadlased, et selline GPS-andmetel põhinev lähenemine kujutab endast väärtuslikku tööriista igale linna- ja transpordiplaneerijale. Selle asemel, et oletada, kuhu inimesed liikuda tahavad, näitab meetod kätte nende tegelikud liikumised ja sihtkohad. Nii saab ühistransporti planeerida vastavalt reaalsetele vajadustele ja parandada ühendusi just seal, kus neist kõige rohkem puudust tuntakse.

Oma järeldustest kirjutavad teadlased ajakirjas European Transport Research Review.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.