Sellele usalduskriisile pakub nüüd lahendust värske uuring, mille taga on Tartu Ülikooli ja Cybernetica teadlased. Nad lõid süsteemi, mis suudab krüptograafiliselt ja vääramatult tõestada, kus ja millal inimene või seade tegelikult asus. See on oluline samm edasi, sest laialt levinud tehnoloogiad on pettuste suhtes liiga haavatavad.

Uuenduse keskmes on teadmussiirdedoktorandi Eduardo Brito töö. Tema välja töötatud mudel ei toetu asukoha määramisel ühele ainsale kesksele allikale, nagu GPS, vaid kasutab selle asemel hoopis läheduses asuvate seadmete võrgustikku. Neid seadmeid nimetatakse "tunnistajateks" ja nad peavad ühiselt kinnitama, et keegi tõepoolest konkreetses kohas viibis.

Kuidas see seadeldis täpsemalt töötab? Kui keegi soovib oma asukohta tõendada, suhtleb tema seade korraga mitme lähedal asuva "tunnistajaga". Need tunnistajad teevad kindlaks seadme läheduse ja annavad ühiselt välja krüptograafilise tõendi. Seda tõendit saavad kolmandad osapooled kontrollida hiljem ilma ühegi keskse organisatsiooni, näiteks Google'i või valitsuse poole pöördumata.

Loodud süsteem raskendab kuritarvitamisi juba eos. Näiteks ei jaga lahendus asukoha tõendamisel kunagi toorandmeid, mis võiksid paljastada kõrvalisi isikuid, vaid kontrolliks ainult vältimatut teavet.

Sellisel kindlal asukohapõhisel tõendusel oleks rakendusi mitmel pool. Lisaks digitaalsetele alibidele saaksime jälgida paremini tarneahelaid, et veenduda kauba asukohas ja seisukorras.

Samuti saaksime tagada, et pakikuller käis tõepoolest ukse taga või autentida sündmuskohal tehtud fotosid ja videoid, et vältida valeinfo levikut. Näiteks 2023. aastal jagasid miljonid inimesed ja meediakanalid tehisaru loodud fotosid paavst Franciscusest kandmas valget Balenciaga sulejopet. See sundis paavsti ja Vatikani avalikult kommenteerima tehisaru abil loodud süvavõltsingute ohtusid.

Eduardo Brito töö tulemusel võib aga võltsitud meediasisu abil inimeste eksitamine muutuda palju keerulisemaks. Kuigi tehnoloogia on paljulubav, võib selle laialdast kasutuselevõttu pidurdada suurte tehnoloogiafirmade või jälgimisaltide valitsuste vastuseis. Siiski usub Brito, et viie aasta pärast võiks asukohatõendus olla märkamatult lõimitud paljudesse süsteemidesse, mida juba praegu kasutame.

Praegu arendab uurimisrühm prototüüpe edasi suuremas mahus ja testib nende päriselulist rakendamist. Käimas on esialgsed arutelud valitsuste, vabaühenduste ja eraettevõtetega, et uurida kasutusvõimalusi ajakirjanduses, digitaalsete varade kontrollimisel ning kriitilise taristu haldamisel.

Oma tööd kirjeldab Brito kolleegidega ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.