Inimese vereringe imelise, aga nähtamatu maailma illustreerimisel tuuakse sageli võrdluseks, et meist igaühes ainevahetust korraldavate veresoonte kogupikkus on ligikaudu 100 000 kilomeetrit, mis teeks umbes 2,5 tiiru ümber maakera. Võrdlusena on Eesti teedevõrgu kogupikkus umbes 89 000 kilomeetrit. Sellest natuke üle poole moodustavad era- ja metsateed. Kõnniteid ja rattaradu on kokku umbes 800 kilomeetrit.

Teedevõrgu abil saab aimu vereringe ülesandest, toimetada organitele vajalikku kraami vastavalt nende töökoormusele. Mõlemad täidavad sarnast transpordiülesannet. Teid rajatakse inimese mõistuse arusaamade põhjal, juhindudes peamiselt rahast. Vereringe kujunemisel võrreldi lahendusi ellujäämise vastu ja palju pikema aja jooksul. Sestap võib kehas 3D-ruumis paiknevat teede võrgustikku pidada arenenumaks.

Kuna vereringe mõistmiseks kasutatakse alailma metafoorina tänavaid, saab vastupidiselt vaadates ettekujutuse, mida meie teedesüsteemide puhul muidu ei märkaks. Inimeste ja kaupade liikumist vereringevõrgustikuga võrreldes on lihtne leida sarnasusi, milles kiirteed, põhimaanteed ja naabruskonna tänavad toimivad vastavalt suurte ning väiksemate arterite, kapillaaride ja veenidena. Nii nagu keha vajab elujõu varustamiseks sujuvalt ja katkematult toimivat verevoolu, sõltuvad linnad majandusliku ja sotsiaalse heaolu säilitamisel tõhusast liiklusvoost.

Varasematel aegadel kulges liiklus teatud loomulikkusega. Juhtide valikud olid etteaimatavad ja suunatavad vastavalt teedevõrku lisatavate uuendustega. Vaid vähesed veoautojuhid läksid otsima kiiremat lõiku magalat läbivate kitsaste teede kaudu või tungis sõiduauto juht matkarajale, hoolimata sellest, et aknast vaadates tundus valik kummaline.

Sellised juhtumid on hakanud muutuma uueks normaalsuseks seoses globaalse navigatsioonitehnoloogia ja kaarditeenuste levikuga. Inimese ainevahetuse metafoori kasutades on mugavust lisavatele ja mõttevaeva vähendavatele navigatsioonirakendustele toetumine hakanud kujundama liiklusvooge ebatervislike riskide suunas.

Uudne sõltuvus lisab tarbetuid ümbersõite, juhib juhte tupikutesse ja loob ootamatuid ummikuid. Peamiselt suurimat võimalikku kiirust eelistavad navigatsiooniteenused võivad suunata sõidukeid väiksemate teede kaudu, kuigi need ei ole mõeldud suureks liikluskoormuseks. Nagu veresoonte seintele ladestunud mineraliseerunud kaltsiumi põhjustatud ateroskleroos aeglustab vereringet kehas, palistavad kohalikke teid elanike pargitud sõidukid, mille taha jäädakse kinni, põhjustades üldist liiklusvoogu takistavaid ummistusi.

Inimesele võib olla selline vereringe häire olla eluohtlik. Loodusliku valiku käigus kanti sellist olukorda vältida osanute vereringe korraldamise juhised järgmistele põlvedele. Liikluses oleme paraku alles arengutee alguses.

Loodetavasti ei saa keegi surma, kuigi ka see pole välistatud. Valida on liiklusõnnetuste ja veelgi kaudsemate mehhanismide vahel, kui magalarajoonides suureneb GPS-i juhitud liiklusvoogude tõttu õhu ja mürasaaste ning tõuseb kohalike elanike stressitase. Lisaks võivad juhid GPS-i kasutades hätta sattuda, kui nad saadetakse tundmatutesse kohtadesse, kus pole otsest tagasiteed ja tehnoloogia veab alt või lakkab töötamast.

GPS-navigatsiooni pakutavate hüvede varjus kaasnevaid probleeme käsitlevas uurimistöös märgitakse, et neid teenuseid kasutab regulaarselt üle miljardi inimese. Seetõttu summeeruvad personaalselt kogetud üksikud äpardused küllaltki suureks probleemiks. Tuues taaskord kõrvale võrdluse inimese vereringega, võib arvata, et see kannatab krooniliste väiksemate ja suuremate vereringehäirete käes.

Uuringus jaotati navigatsiooniteenustest tulenevad liikluse- ja elukeskkonnaga seotud probleemid kahte suuremasse kategooriasse. Liiklusega seotud halvad tagajärjed mõjutasid teeolusid, liiklejaid ja liiklusolukordi. Ohutusega seotud halvad mõjud puudutasid kohalikke elanikke, jalakäijaid ja teisi liiklejaid, kes polnud aktiivse liiklusega otseselt seotud.

Esimese puhul olid sagedasemateks probleemideks ootamatult lisandunud sõidukite põhjustatud ummikud, raskeveokite manööverdamise kohmakusest tingitud liiklushäired, avariid, liikluseeskirjade rikkumised ja ebamugavused neile, kes ei saanud koduõuest või parklast välja sõita ja jäid hiljaks olulistele ajakriitilistele kohustustele.

GPS-i suunatud liiklus osutus ka jalakäijatele, elanike varale ja teekattele füüsiliselt ohtlikuks. Uuringus osutatakse varasemale analüüsile, milles leiti, et navigatsioonitehnoloogia kasutamise tõttu suurenes näiteks Londoni väiksematel teedel jalakäijate surma või raske vigastuse oht 17 protsenti iga sõiduki läbitud miili kohta, võrreldes sellega, kui need vuraksid selleks ettenähtud suurtel teedel.

Piduritest ja teepinnast eralduv tolm moodustab üle poole liiklusega seotud õhusaastest. See koos müraga on peamine põhjus rajada eramud suurtest teedest võimalikult kaugele. "Kepsuka" abil tuleb liiklus aga nüüd nende õuele.

Artikli autorid pakuvad lahendusena, et autojuhid peaksid kasutama rohkem oma mõistust. Seda võiks teenindada ka enama, kui suuremat kiirust lubava teabega. Navigatsiooniteenuse arendajatele soovitatakse, et nad võiks lisada otsuseprotsesse teenindavasse infovoogu tähelepanekuid saastekoormusest ja kohalike elanike heaolust. Ilusad mõtted, mis toovad stressis autojuhi näole õnnelikku lapsepõlve meenutava naeratuse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".