X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Otsustusloogika võib viia nii taevatrepina kõrgustesse kui ka kiirteena põrgu

Olukorra teeb keerukamaks see, et reeglina ei ole ettevõtete juhid kursis sellega, missugust otsustusloogikat nad kasutavad.
Olukorra teeb keerukamaks see, et reeglina ei ole ettevõtete juhid kursis sellega, missugust otsustusloogikat nad kasutavad. Autor/allikas: DALL*E

Teadlik otsustusloogikate kasutamine hoiab ära ettevõtete pankrotilaine ja aitab keerulistel aegadel elus püsida. Seejuures võib ühes olukorras edu taganud loogika viia muutunud oludes hukatuseni.

Eesti majandus on murettekitavas languses juba mitmendat kvartalit järjest ja head ei tõota ka tulevikuprognoosid. Inimesed vaesuvad ning on rahulolematud ettevõtete ja olukorraga riigis. Kuigi töölepingus märgitud palk ehk nominaalpalk on võrreldes koroonaeelse ajaga jõudsalt kasvanud, on reaalpalk oluliselt langenud. Põhjus peitub elanikkonna reaalse ostujõu vähenemises. Hinnad on kasvanud praktiliselt igal pool ja see annab paljudele valusalt tunda. Inimesed saavad sama raha eest vähem ja hoiavad kokku sealt, kus võimalik, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorant Tairi Leis.

Elanikkonna vähenenud ostujõud on andnud omakorda hoobi ettevõtete majandusnäitajatele. Mõlemad osapooled on leidnud end seetõttu ootamatult ebakindlast ja keerulisest (VUCA) keskkonnast. Keegi ei tea täpselt, kui kaua probleemne olukord kestab, kuidas olukord laheneb ja mis saab edasi. Ettevõtjad seisavad silmitsi "tundmatute tundmatustega" ja õpivad eksperimentide kaudu.

Ettevõtete ja inimeste käekäik mõjutab aga riigi toimimist tervikuna. Majanduslanguse tõttu laekub vähem maksutulu ja varasemalt tehtud prognoosid ei pea paika. Tekib eelarve defitsiit, mille lappimiseks mõeldakse välja kasvõi uusi makse, mis majanduslanguse tingimustes nii ettevõtete kui ka elanikkonna toimetulekut veelgi halvendavad.

Otsustusloogikate võlu

Kuidas tekkinud väljakutsed edukalt seljatada? Vastus peitub teadlikus otsustusloogikate rakendamises. Lihtsustatult öeldes on tegemist strateegia valikuga, kuidas oluliste otsusteni jõutakse. Üks viis on enne otsuseid põhjalike analüüside läbiviimine – süstematiseeritus. Teine võimalus on sisetunde põhjal katsetamisloogikat rakendades tegutseda.

Õigesti kasutatud otsustusloogikad võivad toimida taevastesse kõrgustesse viiva trepina või kiirteena põrgu. Oskuslik otsustusloogika valik aitab ettevõtetel nii kodu- kui ka rahvusvahelisel turul tekkinud võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja oma tulubaasi jõudsalt kasvatada. Valesti valitud otsustusloogikad võivad viia aga ettevõtte kiiresti tõsistesse majandusraskustesse, halvimal juhul isegi pankrotti.

Olukorra teeb keerukamaks see, et reeglina ei ole ettevõtete juhid kursis sellega, missugust otsustusloogikat nad kasutavad. Veel vähem teavad nad seda, mis olukordades mingi loogika suuremat edu toob. Otsuseid tehakse oma parema äranägemise järgi ja õige otsustusloogika kasutegur jääb tihtilugu ettevõtte hüvanguks rakendamata.

Minu doktoritöö raames läbi viidud süvaintervjuude tulemustest selgus, et Eesti ettevõtete juhid on üsna hea eneseanalüüsi võimega. Uuringu tulemused lubavad järeldada, et tulevikus oskavad juhid erinevaid otsustusloogikaid ettevõtte otsustusprotsessides edukamalt kasutada ja et edaspidi teevad ettevõtete juhid süstematiseeritusel (causation) ja katsetamisloogikal (effectuation) kui enimkasutatud loogikatel vahet. Rohkem saab olema ettevõtteid, kes suudavad loogikaid edukalt kasutada nii eraldi kui ka paralleelselt.

Kaugele jõudnud ettevõtte näidet kujutab doktoritöö raames läbi viidud teadusuuringus osalenud Bolt. Ettevõtte tegevuse analüüs näitas, et see on hästi tajunud tekkinud võimalusi ja osanud vastavalt turusituatsioonile õige otsustusloogika järgi tegutseda. Katsetamisloogikat kasutades laienes Bolt koroonakriisi ajal edukalt Aafrikasse, juhtides ettevõtte kiirelt kriisist välja. Seevastu valesti valitud otsustusloogikad on paljude ebaõnnestumiste põhjuseks nii kodu- kui ka välisturgudel tegutsevate ettevõtete hulgas.

Katsetamisloogika ja süstematiseeritus

Peamiselt on kasutusel kaks eri otsustusloogikat – katsetamisloogika ja süstematiseeritus. Neist esimese puhul tehakse otsused sisetunde põhjal ja üsna kiiresti. Analüüse enne otsuseid reeglina ei tehta ja juhid õpivad loominguliselt tegevuse käigus. Katsetamisloogikat kasutavad paljud alustavad väikeettevõtted, kes oma rada alles otsivad. Kogemuste suurenedes hakatakse kasutama enam süstematiseeritust. Viimases on sagedad põhjalikud analüüsid ning olulised otsused langetatakse analüüsi tulemuste ja prognooside põhjal.

Eesti vanarahva ütluse "üheksa korda mõõda ja üks kord lõika" põhjal võiks arvata, et süstematiseeritus on katsetamisloogikast alati mõistlikum lahendus. Nii see paraku pole. Süstematiseeritus vajab aega ja ebakindlas turusituatsioonis ei võimalda see kiirete otsuste langetamist.

Piltlikult öeldes, sel ajal, kui süstematiseeritust kasutava ettevõtte juht tema teele ootamatult tekkinud võimaluste rongi plusse ja miinuseid analüüsib, on katsetamisloogikat kasutav konkurent juba rongiga minema kihutanud ning suure osa turust hõivanud. Süstematiseeritus on hea valik küpses ja stabiilses majanduskeskkonnas. Katsetamisloogika annab aga paremaid tulemusi arenevatel turgudel ja ebakindlates oludes.

Praegusele keerulisele situatsioonile majanduses leidub väljapääs. Teadliku otsustusloogikate kasutamise teel saavad ettevõtted keerulisi olukordi paremini seljatada. Õige otsustusloogika valik on tarkade otsuste alus, mis omakorda suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja kasumit. Ettevõtete tulubaasi suurenemisest saavad kasu nii ettevõtted kui ka nende töötajad ning kogu riigi majandus tervikuna.


Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorant Tairi Leis. Autor/allikas: Viljar Lillmaa

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille finaal toimub 2. veebruaril.

Tairi Leis on 26-aastase staažiga ettevõtja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise erialal. Lisaks on Leis majandusteaduse doktorant, uurides ettevõtete ebaõnnestumisi rahvusvahelistumisel. Erilise vaatluse all on tal koostöövõrgustike ja otsustusloogikate mõju.

Leisi doktoritöö annab võimaluse Eesti majandustulemusi parendada. Eriliselt kasulik on see ettevõtjatele, kes juba tegutsevad või alles kavatsevad rahvusvahelisele turule siseneda. Ta on kirjutanud peatüki 2024. aasta jaanuaris ilmunud raamatus "Cases on Born Globals", mis on mõeldud rahvusvahelise äri ainete õpikuna ülikoolides.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: