Maailmas kimbutavad dementsuse sümptomid, nagu lühimälu halvenemine, õpivõime langus ja käitumishäired, umbes nelja miljonit alla 65-aastast. Seejuures diagnoosivad arstid varajast dementsust üha sagedamini, misläbi lisandub aastas ligi 370 000 uut juhtu. Kuna enamasti vaevab dementsus eakaid, on peetud haiguse varajast avaldamist suuresti geneetilises mõttes lühikese õlekõrre tõmbamiseks. Teatud geenivariantidega inimestel esineb dementsust märksa sagedamini.

Hollandi ja Suurbritannia teadlased otsustasid oma hiljutises töös vaadata, kui tähtsad on lisaks geneetilisele eelsoodumusele inimese elustiil ja teda ümbritsev keskkond. Ligi 375 000 inimest haarav andmestik võimaldas isegi üksikult tagasihoidliku mõjuga tegurite puhul välja selgitada, kas seos dementsusega on tegelik või tingitud juhuste kokkulangevusest. Kokku hindas töörühm sel viisil 39 võimaliku riski mõju.

Tulemuste põhjal olid dementsusega tugevalt seotud 15 tegurit. Kõige tugevamalt seostus dementsuse varajase avaldumisega pikaliasendist püsti tõusmisega kaasnev tugev vererõhu langus. Sellest teada andnud inimestel oli haigusrisk neli korda kõrgem. Depressiooni põdenud inimestel diagnoositi dementsust kolm korda sagedamini. Enam kui kaks korda kõrgema riski tõi ka alkoholi liigtarvitamine ja insult.

Riskitegurite sekka kuulusid aga veel ka näiteks vaesus, südamehaigused, kuulmiskadu, diabeet, kuulmiskadu, sotsiaalne isolatsioon ja D-vitamiini puudus. Pikem haridustee, mõõdukuse piiridesse jääv alkoholi tarbimine ja suurem käe haardetugevus näisid seostuvat analüüsis aga madalama varajase dementsuse riskiga.

Nõnda on nii varajase dementsuse kui ka eakatel avalduva dementsuse riskitegurid suuresti kattuvad. Kroonilise stressi, üksilduse ja depressiooni vältimise nimel tasub tööd teha ka noorematel. Sarnaselt tuleb kasuks oma füüsise parandamine.

Varasemate uuringute põhjal on tingitud umbes neli dementsuse juhtumit kümnest maandatavatest riskidest, nagu suitsetamine, kõrge vererõhk ja kuulmiskadu. Senisel kursil jätkates esineks Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul 2050. aastaks dementsust praegusest kolm korda enam.

Uurimus ilmus ajakirjas JAMA Neurology.