Kumbki sõõre haistab isemoodi
Kes parajasti covid-19 ei põe, küllap see pisut ikka ka lõhnu tunneb, aga teadlased on nüüd senisest selgema aroomi ninna saanud, kuidas lõhnatundmine nina ja aju koostöös täpsemalt käib.
Selgub, et aju töötleb kummastki sõõrmest saadud lõhnainfot natuke isemoodi ja et esmajärguline haistmine on mõlemasõõrmeline haistmine.
Ameerika teadlased eesotsas Gülce Nazlı Dikeçligiliga Philadelphiast Pennsylvania Ülikoolist tegid katseid kümne inimesega ja jälgisid nende aju lõhnakeskuse tegevust koljuläbiste elektroodide abil.
Arvuti kontrollitud seadeldis suunas katseisikute sõõrmeisse mitmesuguseid lõhnu. Katseisiku ülesanne oli öelda, mis lõhna ta tajus ja kumma sõõrme kaudu see tundus tulevat.
Ilmnes, et haistmistäpsus ei sõltunud kellelgi väga sellest, kumba sõõrmesse lõhna lasti, olenemata sellestki, kummakäeline inimene ise parajasti oli. Küll aga paranesid tulemused kohe, kui sama lõhn saabus korraga mõlemasse sõõrmesse.
Teadlased panid tähele, et aju lõhnakeskus töötles kummastki sõõrmest saabunud infot eraldi sessioonidena, ühte natuke enne ja teist pärast. See tähendab, et aju töötleb sõõrmete signaale teineteisest eraldi.
Kui ühte ja sama lõhna lasti kord ainult ühte, kord ainult teise sõõrmesse, siis oli närvirakkude aktiivsusmuster aju lõhnakeskuses eri sõõrmete puhul erisugune, kuigi siiski ka suures osas kattus.
Siit järeldub, et tõenäoliselt tajuvad sõõrmed ühte ja sama lõhna natuke eri moodi, ehkki saavad ühtemoodi aru, mis lõhn see on.
Uuringutulemustest saab lähemalt lugeda ajakirja Current Biology värskest, trükivärvist lõhnavast numbrist.
