Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar uurisid Eesti, Norra, Ungari, Poola ja Rumeenia 12-aastaste laste hinnanguid oma vanemate kasvatuspraktikatele. Samuti võtsid nad vaatluse alla selle, kas lastele meeldivad inimesed, kellega nad koos elavad.

Kasvatuspraktikate all pidasid teadlased silmas, kas lapsed tunnevad, et neid kuulatakse, neist hoolitakse ja nad tunnevad end oma kodus turvaliselt. Uuringus osalenud lapsed elasid erineva peremudeliga keskkondades: koos bioloogiliste vanematega, bioloogilise vanema ja kasuvanemaga või üksikvanemaga. Eestist osales uuringus üle 1000 lapse ja kokku analüüsisid teadlased 6000 lapse vastustest saadud andmeid.

Teadlased tõid välja, et vanemad peaksid ühiseid probleeme lahendama lapse parimates huvides. Samas kipuvad nad aga pigem olema kimpus omavaheliste pingetega ja nii jäävad laste vajadused tagaplaanile. Perekonna purunemine toob paratamatult kaasa peresuhete keerukamaks muutumise, pannes proovile mitte ainult vanemate omavahelised suhted, vaid ka nende kasvatuspraktikad. See omakorda võib vähendada lapse tunnetatud heaolu. Vanemate kokkulepitud või kohtu kehtestatud külastuskorraldus tagab selle, et laps saab eemal elava vanemaga säilitada kontakti. Nii on laps kaasatud kahte perekorraldusse.

Dagmar Kutsar ütles, et kui vanema isegi kõige parem kavatsus lapseni ei jõua ehk laps seda sellisena ei taju, pole sellel mingit tähtsust. "Oluline on lapsega läbi rääkida, oma kasvatusviise parandada ja vanemana kasvada. See on kestvalt oluline, kuid omandab erilise tähenduse siis, kui perestruktuuris toimub muutus," lausus ta.

Uuringust selgus, et bioloogiliste vanematega koos elavad lapsed hindavad oma vanemate kasvatuspraktikaid kõrgemalt kui üksikvanemaga või kasuvanemaga elavad lapsed.

Kõige rohkem olid oma vanemate kasvatuspraktikatega rahul Ungari, kõige vähem Eesti ja Norra lapsed. Seejuures nende hinnangud ei sõltunud peremudelist. Bioloogilise ja kasuvanemaga koos elavaid lapsi oli kõige rohkem Eestis ja Soomes ning koos üksikvanemaga elavaid lapsi Ungaris ja Soomes.

Üksikvanemaga koos elamise suhtes olid uuringus osalenud laste hinnangud keskmised. See tähendab, et nende jaoks on selline peremudel siiski parem kui koos kasuvanemaga elades. Sellest järeldasid teadlased, et lapse jaoks ei pruugi pere tähendus muutuda, kui ta saab jätkata suhtlust mõlema vanemaga. Teadlaste arvates on oluline, kui lahus elavad vanemad suudavad arendada sõbralikke ühiseid vanemlikke tavasid ja järgida lapse parimate huvide põhimõtet.

Uuringust selgus küll, et laste perega seotud rahulolu tase on koos kasuvanemaga elades kõige madalam, kuid samas pole sellises peremudelis õnnetud kõik lapsed.  Eestis ja Poolas oli kasuvanemaga peredes elavatest lastest kolmandik inimestega, kellega nad peamist kodu jagavad, täiesti rahul. Norras ja Ungaris ulatus nende osakaal isegi üle poole. Oliver Nahkur ütles, et kui bioloogilise ja kasuvanemaga peredes ning üksikvanemaga peredes õnnestuks hoolivus-, turvalisus- ja osalustunnet suurendada, siis need lapsed rahulolu mõttes ei eristuks.

Tartu Ülikooli teadlaste sõnul on  viidanud sellele ka varasemad uuringud. Kui perekonnas on probleeme, aga vanemad on positiivsed ja suhtlevad lastega toetavalt, siis lapse heaolu kannatab vähem. Teadlased märkisid, et see näitab, kuidas lapseni jõudvad head kasvatuspraktikad suudavad tõsta lapse heaolu igas peremudelis.

Uuringu kokkuvõttes tõstavad teadlased esile, et analüüsid viitavad suurenenud vajadusele teadlikkuse tõstmiseks lapse õiguste osas ja vanemlike oskuste arendamiseks. Eriti oluline on see ajal, kui muutub pere koosseis. Lapsed peavad nende sõnul saama suhelda eemal elava vanemaga ning tundma end turvaliselt ja lähedasena ka kasuvanematega. Teadlased rõhutavad, et isegi kui on tegemist väga stressirikka perioodiga, peavad lapsed tundma, et neist hoolitakse ja nende arvamust võetakse arvesse.

Peamise järeldusena toovad teadlased välja, et lapsed suudavad olla väga paindlikud ja kohaneda uue perekorraldusega, kui kodus on positiivne, hooliv ja turvaline atmosfäär.

Teadusartikkel ilmus ajakirjas Social Sciences.