Olemasolevate andmete pealt fosforiidi kaevandamise võimalikkuse ja vajalikkuse kohta seisukohta võtta on teadlaste hinnangul ennatlik.

Eestis paiknevad teadaolevalt ühed Euroopa suurimad fosforiidivarud. Geoloogiteenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik ütleb, et Eesti maardlates on kokku 2,9 miljardit tonni fosforiiti, millele saab juurde lisada vähem uuritud fosforiidivaru.

"Nendega koos on 11,3 miljardit tonni fosforiiti Eestis. Loomulikult fosforiit levib veelgi laiemal alal ja koguvaru on veel rohkem, aga seda numbrit ei ole teada, sest kõike fosforiite n-ö detailselt pole läbi uuritud," ütles Kaasik.

Enamjaolt Ida-Eestis asuvate varude eripäraks on seegi, et need asuvad maapinnale suhteliselt lähedal. Tavaliselt tuleb erinevaid mineraale kaevandada päris sügavalt maapõuest. Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi mäeosakonna juht Veiko Karu täiendab, et lisaks fosforile esineb Eesti fosforiidis ka haruldasi muldmetalle.

"Lisaks sellele fosforile tõesti on mõningates kohtades ka haruldasi muldmetalle, mida siis tööstuses kasutatakse ja neid on võimalik täiendavate rikastamismeetoditega kätte saada," ütles Karu.

Kaevandamistehnoloogiad on maailmas arenenud ja laialdast kasutust leidnud ning nende kasutamine ka Eesti kontekstis ei tohiks tehniliselt väljakutseid esitada. Mõtlema peaks vaid, kuidas neid Eestis paikneva fosfori kontekstis rakendada.

Nii Karu kui ka Kaasik arvavad, et enne kui tulla arutelu juurde, kas ja kui palju fosforiiti Eestis kaevandada, tuleks lahendada küsimus, kuidas fosforiidimaaki töödelda. Seesuguse küsimusele lahenduse otsimisega Karu sõnul praegu tegeletaksegi.

"Tõenäoliselt läheb vaja keemilist rikastamist, aga kuna konkreetset tehnoloogiat kuskil mujal kasutusel ei ole, siis tehnikaülikooli teadlased, geoloogiateenistuse geoloogid ja teadlased praegu siis just ka mõtlevad välja, millised võiksid olla need tehnoloogiad, mis keskkonnasõbralikult võimaldaksid seda lähtematerjali töödelda, et saaksime kätte selle fosfori ja ka haruldased muldmetallid," sõnas Karu.

Kaasik ütles, et ka Geoloogiateenistus on käivitanud uuringute järgmise etapi, mis keskendubki fosforiidi töötlemisele ja väärindamisele.

"Ja selle juures, nagu ka Karu ütles, tegelikult üks kõige olulisemaid küsimusi on see, kuidas seda ressurssi komplekselt väärindada, ehk et meie eesmärk ei ole ainult see, et sealt võtta välja fosfor, vaid kuna fosforiidis esineb ka haruldasi muldmetalle, et kuidas võtta välja ka haruldased muldmetallid, et kogu sellest materjalist siis võimalikult palju väärtust luua," rääkis Kaasik.