Vulkaanid jahutavad planeeti arvatust rohkem
Vulkaanid toovad planeedile rohkem kasu kui arvatud, sest nagu värskest teadusuuringust selgub, emiteerivad maailma tulemäed kolm korda rohkem kliimat jahutavaid gaase, kui seni arvatud.
Sellisele mõistmisele viis teadlasi Gröönimaa jääpuursüdamikus sisaldunud pisikese puru analüüs.
Ursula Jongebloed Ameerika Ühendriikidest Seattle'ist Washingtoni Ülikoolist ja ta kolleegid mõõtsid täpsemalt üle, milliseid väävli isotoope jääsügavusest välja tõmmatud sulfaaditerakestes leidus.
Selle põhjal järeldasid nad, kui suur osa sest sulfaadist pärines vulkaanidest ja kui suur osa merest.
Selgus, et vulkaanilist päritolu sulfaati esines aastaist 1200 kuni 1850 pärinevas jääkihis palju rohkem, kui oodata osati.
Isegi neil aastail, millest suuri vulkaanipurskeid teada ei ole, oli kaks kolmandikku ladestunud sulfaadist vulkaaniline. Võib seega arvata, et seni arvatust rohkem sulfaate eraldub ka mittepurskavatest vulkaanidest.
Siit omakorda jõuavad teadlased järeldusele, et inimtegevuse tulemusel atmosfääri paisatavate sulfaatide kliimat jahutav toime võib olla poole väiksem, kui seni arvatud.
See aitab muu hulgas seletada, miks näiteks Arktikas täheldatud soojenemine on suurem, kui mõne mudeli järgi olema peaks: sulfaadiemissiooni jahutustoime on mudelite koostamisel loodetust nõrgem.
Sulfaataerosoolid jahutavad planeeti, sest mõjutavad pilvisust ja peegeldavad päikesekiirgust.
Sulfaataerosoolid moodustuvad gaaside toimel, mida satub atmosfääri vulkaanidest, mere fütoplanktonist ja põletatavatest fossiilkütustest.
Jongebloed ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistööst ajakirjas Geophysical Research Letters.
