Kui jutuks tuleb turumajandus, mõeldakse Jaume I Ülikooli majandusprofessori Juan Carlos Cuestase sõnul kohe Ameerika Ühendriikidele. "Sealne turg on Turg suure T-ga. Neil on ju vaba konkurents ja väga vähe regulatsioone," sedastab ta.

Selline üldistus võis professori sõnul pädeda aga 1990. aastateni. "Tegelikkuses on meil praeguseks Euroopa Liidus uuel ettevõttel turule sisenemiseks vähem barjääre ja rohkem vaba turgu toetavaid regulatsioone," võrdleb ta. Samuti võiks Cuestase sõnul eeldada, et ettevõtlike inimeste määr on USA-s kõrgem. "Seegi ei ole nii. Ettevõtlike inimeste protsent on keskmiselt kõrgem hoopis meil Euroopas," ütleb ta.

Oma hiljuti avaldatud artiklis analüüsiski Cuestas koos kolleegidega Euroopa riikide sarnasusi ja erinevusi välismaalaste ja kohalike ettevõtlushõives. Tuli välja, et kui põliselanike ettevõtlikkus erineb uuritud 17 riigi lõikes üsna palju, siis sisserändajad on kõikjal pigem ühtlaselt ettevõtlikud.

Ettevõtlikud inimesed on seda kõikjal

"Aastal 2019 oli iseenda tööandjate osakaal elanikkonnas euroalal 14,7 protsenti. See on kõrgem kui USA-s, kus see on 6,3 protsenti," võrdleb Juan Carlos Cuestas. Kui aga vaadata varasemaid uuringuid ja kitsamalt, kui palju on ettevõtjaid põliselanike ja välismaalaste seas, siis paistab USA silma põliselanikega võrreldes suurema välispäritolu ettevõtjate protsendiga.

Miks see nii on, võib Cuestase sõnul vaid oletada. Näiteks võib oletada, et enamik USA immigrante on pärit Ladina-Ameerika maadest, mis on kultuuriliselt ettevõtlikumad. Teisalt võib USA riiklik asjaajamine olla professori sõnul välismaalastele ühtlasem: "Võib-olla on neil pikem sisserändajate vastuvõtutraditsioon. Nad on ehk ka paremini valmis oma immigrante lõimima, kuigi see on puhas oletus."

Oma analüüsis liigitas ta koos kolleegidega Euroopa riike samuti just selle põhjal, kui sarnane on neisse riikidesse saabunud välismaalaste ettevõtlikkus. Uuritud riigid olid Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik. 

"Valisime need riigid andmete kättesaadavuse põhjal," põhjendab Cuestas. Eurostati andmetele tuginedes hindasid nad pikka ajavahemikku: kui palju oli iseenda tööandjaid iga riigi tööealises elanikkonnas aastatel 1999–2018. 

"Kui vaatame joonisel saadud klasterid, siis näeme, et mõned riigid on omavahel sarnasemad," selgitab professor. Nii ilmneski, et kui ülejäänud uuritud riike sai põliselanike ettevõtlikkuse järgi kokku rühmitada, siis näiteks Küprosel, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Iirimaal oli põliselanike ettevõtlikkus hoopis erinev.  Samas paistis sisserännanud ettevõtjatel minevat kõigis riikides suhteliselt ühtmoodi.

Kultuur või bürokraatia?

Juan Carlos Cuestas rõhutab, et artikkel kajastab vaid 17 Euroopa riigi ettevõtlikkuse määra statistilist analüüsi. Sellegipoolest võib tema sõnul mitme nurga alt oletada, mis sisserändajad ettevõtlikuks teeb. 

Esiteks võivad immigrandid olla üleüldiselt ettevõtlikuma meelelaadiga. "Immigratsioonis toimub juba iseenesest valik: inimesed, kes kolivad teise riiki, on julgemad või riskialtimad. Nemad kalduvad ka rohkem uusi ettevõtteid looma," seletab Cuestas.

Teiseks oleneb uude riiki saabuva inimese käekäik osalt selle riigi institutsioonidest. Näiteks Euroopa Liidu kodanikul on ühest liikmesriigist teise kolides juba eos üsna kerge suurema bürokraatiata oma äri avada. "Seevastu väljaspoolt Euroopa Liidu riike pärit inimestel on ilmselt raskem palgatööd ja tööandjat leida, sest ta peab erinevatele nõuetele vastama," võrdleb Cuestas. 

Tööandja peab professori sõnul kolmanda riigi kodanikku palgates tõestama, et tegu oli ikka parima võimaliku kandidaadiga. Omaette murekohaks võib saada ka keeleoskuse nõue. Kui ettevõtja saab uues riigis ehk inglise keelegagi läbi, siis näiteks klienditeenindaja peab oskama lisaks kohalikku keelt. "Sel juhul on välismaalasel võib-olla lihtsam juba oma äri püsti panna," oletab Cuestas.

Kolmandaks võivad välismaalased kohalikest ettevõtlikumadki näida oma kultuurilise tausta tõttu. "Kui neil on kodumaal tugev ettevõtluskultuur, siis välja kolides võtavad nad selle endaga kaasa. See seos tuli hästi esile USA-s," täpsustab ta. Kas kultuuriline taust võiks mõjutada sisserändajate tööelu Euroopas, plaanib Cuestas vaadelda oma järgmistes uuringutes.

Riigiti valitseb Euroopa tööturul tema sõnul aga täiesti erinev olukord. Kui Cuestase kodumaal Hispaanias on töötuid 12 protsenti, siis Eestis ainult viis-kuus protsenti. "Teil on arvatavasti meiega vastupidine mure: teie vajate ilmselt paljudes sektorites töökäsi. Meil võib jällegi töökäsi üle jääda, keda võivad välismaal oodata paremad võimalused," võrdleb ta. 

Cuestase sõnul on Eesti teinud riik kõik, mida teha annab, et majanduskasvu toetada ja kodanike heaolu parandada: nii ettevõtluses kui ka e-resdidentsust pakkudes. Kui Hispaanias ettevõtet avada soovivat välismaalast ootab ees pikk hispaaniakeelne bürokraatia, siis Eestis on tema sõnul OÜ-d avada väga lihtne. "Olin ise ka Eestis välismaalasena. Minu jaoks oli see imeline, kuidas Eestis sai ID-kaardi abil kõike teha," meenutab ta.

Juan Carlos Cuestas, Ana Cuadros ja Estefanía Mourelle kirjutavad oma tööst ajakirjas Applied Economics Letters.