Marjo Helander Soomest Turu Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid glüfosaadipõhise umbrohutõrjevahendiga Roundup Gold ja karukimalastega (Bombus terrestris).

Nad lasid poolel katsekimalastest selle tootega kokku puutuda, teisel poolel mitte. Kõigile kimalastele näidati seejärel kümmet eri värvi kunstlilli, millest viis sisaldasid magusat suhkrulahust, viis aga ebameeldiva maitsega kiniini. Katset tehti viis vooru.

Glüfosaadiga kokku puutumata kimalased said õigete õite valikuga igas voorus üha paremini hakkama, glüfosaadiga kokku puutunud kimalastel paranes tulemus kuni kolmanda vooruni, sealt edasi aga enam mitte.

Kaks päeva hiljem tehtud korduskatses mäletasid glüfosaadist puutumata kimalased õievärvi seoseid suhkru või kiniiniga peaaegu sama hästi kui esimese katsepäeva lõpuks, glüfosaadiga puutumuses olnud kimalastel oli aga peaaegu kõik meelest läinud ja õppimist tuli alustada enam-vähem nullist.

Tolmeldajad leiavad looduses parimad korjeõied üles peamiselt just visuaalsete tunnusmärkide põhjal. Kui õieleiuvõime massiliselt kahjustada saab, nagu glüfosaadi põllule pritsimise tagajärjel võibki kergesti juhtuda, siis võib tolmeldajate arvukus kahaneda.

Seepeale aga saavad lõpuks kannatada ka putuktolmlejad õistaimed, kelle paljunemisele tolmeldajad kaasa aitavad. Nii võib tõhus, kuid tugevate kõrvaltoimetega taimemürk lõppkokkuvõttes terveid ökosüsteeme laastada.

Euroopa Liidus lõppeb praegune heakskiit glüfosaadile selle aasta 12. detsembrist. Kas heakskiit pikeneb veel aasta võrra või mitte, selgub lähinädalatel.

Helander ja ta kaasautorid annavad oma katseis ilmnenust teada ajakirjas Science of the Total Environment.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.