Rühm teadlasi eesotsas Holger Vömeliga Ameerika Ühendriikide riiklikust atmosfääriuuringute keskusest Colorados Boulderis arvutas hinnanguliselt välja, et purske tagajärjel kasvas veeauru hulk stratosfääris viis protsenti.

Stratosfäär on kõrguselt teine atmosfäärikiht, mis ulatub kümmekonnast kilomeetrist maapinnast umbes viiekümneni. Veeauruliig võib stratosfääris püsida veel mitu aastat, enne kui taas allapoole langeb.

Veeaur on aga tugeva toimega kasvuhoonegaas. Seetõttu on arvata, et mõneks aastaks tõuseb seetõttu mõnevõrra ka maailma keskmine temperatuur. Kui suur see tõus on ja kui pikalt täpselt kestab, ei oska teadlased arvata, kuid on päris kindel, et see on siiski üsna väike ja lühiajaline.

Prognoosida on keeruline sellegi tõttu, et niisuguseid harvaesinevaid hiiglaslikke veealuseid vulkaanipurskeid nagu 15. jaanuari Hunga Tonga-Hunga Ha'apai oma, ei ole tänapäeva teaduse vahenditega varem uuritud.

Enamasti domineerib vulkaanipurskes atmosfääri paisunud gaasides vääveldioksiid, millel on hoopis maapinda jahutav toime, sest ta varjab päikesekiirgust. Nii suurel hulgal veeauru vulkaanipurskeis tavaliselt kaugeltki ei teki.

Vömeri ja kaasautorite ajakirjas Science avaldatud hinnangul paiskas Tonga purse atmosfääri umbes 50 miljonit tonni veeauru. Sellele tulemusele jõudsid nad õhupallidega üles saadetud mõõteseadmete abil.

Mõni kuu tagasi avaldas üks teine teadlasrühm veelgi vägevama hinnangu, 150 miljonit tonni, milleni nad olid jõudnud satelliidi pardalt tehtud vaatluste põhjal.

Igal juhul aga oli tegu tähelepanuväärselt erilise vulkaanipurskega, mis pakub teadlastele veel tagantjärelegi rohkesti uurimisainest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.