CORIVA (CORIVA = CO – Covid-19 RI – riskirühmad VA – väljaselgitamine) projekti eesmärk oli analüüsida Eestis SARS-Cov-2-ga nakatunute haigestumist. Samuti uuriti nende haiguse kulu raskusastet, immuunvastust ning pikaajalist mõju tervisele, sealhulgas niinimetatud pikka Covidit.

Uuringust tulevad esile koroona põdemise tagajärjed ja haigestunute suremuse riskid, mille teadmine aitab autorite sõnul tõhusamalt valmistuda tulevasteks pandeemiateks. Uuringu käigus analüüsiti enam kui 60 000 inimese andmeid, kes põdesid koroonaviiruse haigust 2020. ehk pandeemia esimesel aastal. Lisaks kaasati uuringusse 300 000 kontrollisiku andmed.

"Valminud põhjalik uuring võimaldab meil teha teadusandmetel põhinevaid tõenduspõhiseid ja informeeritud otsuseid tulevaste nakkuspuhangute korral," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste: "Samuti aitab see arendada terviseandmete kasutamist nii meditsiiniliseks otsusetoeks, rahvatervise seireks, terviseteenuste planeerimiseks kui ka meetmete tõhususe ja põhjendatuse analüüsiks."

Rahvastikupõhise uuringu tulemusel saab öelda, et koroonaviirusega nakatumise risk ei erine sooti ja nakatuvad igas vanuses inimesed. Nakatumisrisk on aga suurem tõsiseid kaasuvaid haigusi põdevatel inimestel: südame-veresoonkonna-, maksa- ning neeruhaiguste põdejatel. Rasvumine on samuti oluline sõltumatu nakatumise riskitegur.

Raske kuluga Covid-19 kõige olulisem suremuse riskitegur on vanus: haiguse ägedas faasis surnutest oli 63 protsenti üle 80-aastased. Suurema kehakaaluga inimestel oli samuti suurem oht koroona raskekujuliselt põdemiseks.

Krooniliste haiguste põdejatel on risk koroona raskeks kuluks oluliselt suurem kui inimestel, kel neid haigusi ei ole, kuid haiguste hulgas ei eristu üht konkreetset, mille mõju oleks oluliselt tugevam. Kaitsena raske koroona eest koorus välja haigestumiseelne suurem kehaline aktiivsus.

Olulise tulemusena toob uuring välja, et Covid-19 kergitab suremuse riski pikema aja jooksul just vanemate inimeste hulgas. Alla 60-aastaste hulgas on suremus haiguse ägedas faasis ehk esimese viie nädala jooksul üle nelja korra kõrgem kui sama vanadel koroonanakkuseta inimestel. Ägeda perioodi möödudes liigsuremus alla 60-aastastel aga kaob.

Üle 60-aastaste seas on haiguse ägedas faasis suremus lausa 8–20 korda kõrgem. Suremuse kahekordne risk püsib neil kuni 12 kuud peale haigestumist, olles seotud südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja kopsuhaigustega.

Pika Covid-19 esinemissagedus uuritavate hulgas oli 21,6 protsenti. Põdemisega oli seotud inimese sugu ehk sagedamini esines pikka Covidit naistel. Samuti seostus pika Covidi põdemisega suurem sümptomite arv haiguse ägedas faasis.