Kui inimene koroonaviirusega nakatub, laseb keha vastukaaluks käiku oma immuunsüsteemi ja hakkab tootma T-rakke. Need immuunrakud ründavad muu hulgas ninas asuvaid närvirakke ja võivad viimaste hulka vähendada. Vähem närvirakke ninas tähendab aga tavapärasest kehvemat lõhnameelt, vahendab ScienceAlert.

Kui uuringu tulemus pädeb, on arste pikalt vaevanud küsimus võimaliku vastuse saanud. Samuti võivad niinimetatud pika-Covidi all kannatavad inimesed nüüd paremini mõista, miks nad haiguse põdemisest täielikult ei taastu.

Immuunrakkude karuteene 

Uuringu autori ja Duke'i Ülikooli neurobioloogi Bradley Goldsteini sõnul taastub enamiku inimeste muutnud lõhnameel mõne nädalaga. Samas leidub neid, kelle lõhnameel jääb kehvemaks veel kuudeks või aastateks. Sellistele inimestele mõeldes Goldsteini töörühm küsimuse vaagida võttiski.

Täpsemalt uurisid nad 24 inimese nina epiteelkoe proove. Uuritavatest üheksa olid peale koroonahaiguse läbipõdemist lõhnameele pikaks ajaks kaotanud. Uuritud kude asub just seal, kus paiknevad lõhna eristavad närvirakud.

Põhjalik analüüs näitas, et ninakoes leidus hulganisti T-rakke. Tegu on teatud tüüpi valgete vererakkudega, mille abil keha võitleb nakkustega. Ilmnes, et just T-rakud põhjustasid ninas põletikku.

Nagu paljude bioloogiliste immuunvastustega olema kipub, toovad ka T-rakud nina epiteelkoele nähtavasti rohkem kahju kui kasu. Kuigi koroonaviirust koes alati ei leidunud, oli põletikuprotsess seal endiselt näha. Goldsteini sõnul meenutab ootamatu leid ninas toimuvat omalaadset autoimmuunset protsessi.

Ehkki lõhnameele kaotanud uuritavatel oli ninakoes vähem lõhnatajuga seotud närvirakke, märkas töörühm ka midagi julgustavat. Nimelt võib osa närvirakke nende sõnul suuta end isegi peale T-rakkude rünnakut ise ära parandada.

Autorid viitavad, et teistegi pika-Covidi sümptomite taga võivad olla sarnased põletikulised bioloogilised mehhanismid. Näiteks võiks samamoodi seletada liigset väsimust, õhupuudust ja keskendumisraskusi.

Edaspidi tahab töörühm saada täpsemat aimdust, millised osad koest täpsemalt kahjustada saavad. Samuti huvitab neid, millist tüüpi rakud selles protsessis osalevad. Nende teadmiste põhjal võiks autorite sõnul tulevikus olla võimalik luua ravimeid pikaks ajaks lõhnameele kaotanutele.

Teadustöö ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.