Ida-Anglia Ülikooli teadlaste juhitud töörühm analüüsis põhjalikult enam kui 600 mehe uriinis ja eesnäärmekoes leidunud DNA-s. Uuritavate seas oli nii terveid kui ka eesnäärmevähiga mehi. Uurijad leidsid analüüsi käigus viis bakteriliiki, mis seostusid eesnäärmevähi kiire arenguga, vahendab The Guardian.

Uurijad ei väida, nagu põhjustaks või raskendaks need bakterid ise eesnäärmevähki. Kui aga edasised uuringud nende osalust vähi tekkes kinnitavad, saavad teadlased arendada teste, mis tuvastaks kõige suuremas vähiriskiga mehi. Samuti võiks sellest abi olla antibiootikumide otsingul, mille abil ära hoida igal aastal tuhandeid vähisurmi.

Uurijad kirjeldavad oma artiklis, kuidas leidsid geeniuuringute käigus viis bakteriliiki, kellest kolm olid teadusele seni tundmatud. Kõik leitud liigid seostusid kaugele arenenud eesnäärmevähiga. Meestel, kelle uriinis leidus vähemalt üks neist liikidest, oli eesnäärme- või vähkkasvajakude 2,6 korda sagedamini arenenud algstaadiumist kaugemale kui meestel, kelle uriin oli neist bakteritest puhas.

Uuringu juhtivautori ja Ida-Anglia Ülikooli vähigeneetika professori Colin Cooperi sõnul võib aga juhtuda, et kõnealused bakterid polegi otseselt vähihaigusega seotud. Näiteks võib rängema eesnäärmevähiga meestel olla immuunsüsteemi puudujääke, mis võimaldavad teatud bakteritel vohada. Uurijad oletavad siiski, et need mikroobid on vähiga seotud umbes samal moel nagu Helicobacter pylori nakkused kergitavad maovähi ohtu.

Kui Cooperi sõnul oleks kindlalt teada, et mingi bakteriliik põhjustab eesnäärmevähki, saaks selle vastu välja töötada antibiootikumi, mis bakteri eemaldaks ja loodetavasti pärsiks vähi arengut. Professor hoiatab, et mõttekäik kõlab lihtsamana, kui see tegelikult on. Tegelikult võib olla seotud sellega rida takistusi: näiteks ei pruugi antibiootikumid piisavalt hästi eesnäärmesse jõuda, ja peab jälgima, et need tapaks vaid kindlaid bakteriliike.

Kuigi eesnäärmevähk on meeste seas kõige sagedamini esinev vähivorm, pole see alati patsientide otsene surmapõhjus. Näiteks Eestis haigestub eesnäärmevähki aastas umbes 1100 meest ja haigusesse sureb ligikaudu 250.

Uuringu kaasautori ja Londoni vähiuuringute instituudi professori Rosalind Eelesi sõnul oli uute mikroorganismide avastamine seoses eesnäärmevähiga väga huvitav tulemus. Ehkki tema sõnul pole bakterite põhjuslik mõju veel teada, võiks see tõeks osutudes kujutada endast võimalikku ennetusviisi. Professori sõnul saaks seose kehtivust kontrollida, vaadates järele, kas neid bakteriliike leidub ka vähist puutumata eesnäärmeproovides.

Mikroobide geneetiline info on juba aidanud teadlastel välja nuputada, kuidas need kehas käituda võiks. Muu hulgas on selge, milliseid mürke ja muid aineid need eritada võivad. Seeläbi sõnastasid uurijad käputäie hüpoteese, kuidas võiksid bakterid eesnäärmevähi tekkimisele kaasa aidata.

Uuringut osaliselt rahastanud Prostate Cancer UK heategevusfondi esindaja Hayley Luxtoni sõnul on tegu põneva avastusega, mis võib viia revolutsioonini meeste ravis. Kuna praegu ei leidu usaldusväärseid viise, kuidas kiiresti arenevat eesnäärmevähki tuvastada, võiks uus uuring Luxtoni sõnul aidata tagada meestele sobiv ravi.

Kui töörühm suudab näidata, et uued bakterid mitte üksnes ei ennusta, vaid ka põhjustavad ränka eesnäärmevähki, võivad arstid esimest korda ajaloos suuta eesnäärmevähki osaliselt ennetada.

Teadustöö ilmus ajakirjas European Urology Oncology.