Värskelt ilmunud teadustöö on osa rahvusvahelisest projektist, mille raames rajatakse Itaalias asuvasse tsemenditehasese süsinikuheidet kinnipüüdev süsteem, kommenteeris vanemteadur saates "Labor". Uuringu eesmärk oli analüüsida konkreetseid viise, kuidas on võimalik süsinikku ehitusmaterjalide tootmisprotsessist kätte saada.

"Selle artikli raames uurisime erinevaid tööstusjäätmeid, millega võiks süsinikdioksiidi siduda, missugustel tingimustel ja kui palju," täiendas Uibu. Uuring selgitas, et tsemenditootmisel tekkivat süsinikdioksiidi on võimalik tahkestada ja kinni püüda selles samas tootmisprotsessis eralduva tsemenditolmu abil. 

Seejärel tekib küsimus, kuidas kätte saadud süsinikku keskkonnasõbralikult ladestada ning parimal juhul taaskasutada. Viimase kaudu saab edendada tänapäeval olulist ringmajanduse põhimõtet. "Näiteks on võimalik karboniseeritud tolm suunata betoonitootmisse, kus sellest saab ehitusmaterjalide koostisosa," kommenteeris vanemteadur.

Uibu lisas, et edaspidi ongi plaanis keskenduda sellele, kuidas kinni püütud süsinikdioksiidi ehitusmaterjalide tootmises kasutada. "Üks võimalus, millele me keskendume, on kergehitusplokkide valmistamine," lisas Uibu. 

Varem on valmistatud ehitusplokke ka näiteks põlevkivituhast. Uibu nentis aga, et nende tootmine polnud kasutatud kõrge temperatuuri tõttu kuigi keskkonnasõbralik.

Kaugemale tulevikku vaadates saaks kasutada kaltsiumkarbonaati ka väärtuslikemates toodetes. Vanemteaduri sõnul oleks võimalik seda täiteainena kasutusele võtta näiteks paberitööstuses ja plastitööstuses ning ülipuhtana isegi toiduainetööstuses.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Thermal Analysis and Calorimetry.