Pandeemiaga seotud väärinfo kahjustab inimesi vähemalt kuuel viisil ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Covid-19 pandeemia ohjeldamisel mängib võtmerolli inimeste teadmised selle kohta, kuidas ennast viirusega seotud ohtude eest kaitsta. Väärinfo levitamine võib seevastu kaasa tuua kahjulikud tagajärjed nii inimeste tervisele kui ka varale, selgub Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel korraldatud uuringust.

Koroonapandeemia algusest on teadlased mitmel puhul uurinud väärinfo levikut. Värskes teadustöös loodi aga esmakordselt laiapõhjalisem mudel väärinfoga seotud ohtude analüüsimiseks.        

"Seni polnud keegi välja pakkunud üldisemat käsitlust võimalike erinevate viiside kohta, kuidas pandeemiaga kaasnenud problemaatiline infokäitumine – mitte ainult väärinfo levitamine, vaid ka vaenu õhutamine ja petuskeemide kasutamine – võib inimesi haavatavaks muuta", selgitas uuringu üks juhte Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson.

Teadlased keskendusid pandeemia algusperioodile 2020. aasta märtsi algusest kuni mai lõpuni. Kahjuliku väärinfo levimist vaadeldi kuues Euroopa riigis: Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Soomes, Leedus ja Eestis. Kokku analüüsiti ligi 100 juhtumit, mille hulka kuulusid nii sotsiaalmeedias kui ka erinevates meediaväljaannetes ilmunud lood ja sõnumid.  

 "Uuritud riikidest kogutud näiteid analüüsides eristasime kuut tüüpi lugusid või infokäitumist, mida võib lugeda kahjulikuks, kuna nende uskuma jäämine või nendega kokku puutumine võib halvemal juhul inimeste elu, tervist või vara ohustada," rääkis Hansson.

Esiteks käsitleti lugusid, milles kujutati kahjuliku või ebavajalikuna soovituslikke või kohustuslikke kaitsemeetmeid, nagu maski kandmine, käte pesemine ja kodus püsimise. Samuti leidus juhtumeid, milles kutsuti inimesi ekslikult üles mitte pöörduma terviseprobleemide korral arsti poole.

Teiseks vaatlesid teadlased üleskutseid kasutada viiruse vastu teaduslikult kinnitamata või kahjulikke vahendeid, nagu näiteks suitsetamine või puhastusvahendite joomine.

Kolmandaks eristas uuring väärinfo viiruse levikumehhanismide kohta. Need teated võisid jätta inimestele eksliku mulje, et neil pole ohtu nakkust saada, kui neil on teatud omadused või kui nad teatud moel käituvad.

Neljandasse kategooriasse liigitati eksitavad väited selle kohta, et koroonaviirust pole kas olemas, see pole tervisele ohtlik või et pandeemia lõpeb mõne nädala või kuu möödudes.

Viiendaks uuriti inimeste segadust ja hirme ärakasutavaid reklaame, milles pakuti müügiks võltsravimeid ja -kaitsevahendeid. "Teatati ka juhtumitest, kus petturid üritasid pääseda inimeste kodudesse nn koroonafiltrite paigaldamise ettekäändel, kuid tegelikult soovisid nende vara pihta panna," täiendas Hansson. 

Kuuendaks leiti teateid tagakiusamise või ahistamise kohta, milles inimesi süüdistati ekslikult viiruse levitamises.

Rahvusvahelises meedias on kajastatud mitmeid juhtumeid, kus väärinfo on viinud inimeste surmani. Hansson toonitas, et eriti ohtlikuks võibki pidada neid lugusid, milles ekslikult kutsutakse üles tarbima viiruse vastu aineid, mis võivad põhjustada tõsist mürgistust ja halvemal juhul surma.

Tulevikku vaadates aitab uuring paremini mõista, kuidas pandeemiaga seotud väärinfo võib inimesi mõjutada. "Detailsem arusaam erinevatest viisidest, kuidas inimesed võivad pandeemia puhkemisel leviva potentsiaalselt kahjuliku info või infokäitumise tõttu kannatada saada, aitab nii tervishoiu- ja korrakaitseasutustel, ajakirjanikel kui ka kõigil teistel elanikel võimalikke riske paremini mõista ning loodetavasti ka täpsemalt maandada," lisas Hansson.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Risk Research.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: