Igavus soodustab koroonareeglite rikkumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaplakat Tartus. Autor/allikas: Helen Wright / ERR

Koroonapiirangutest kinnipidamine muutub inimestele aina kurnavamaks. Hiljuti läbi viidud uuringutest selgub, et pandeemia ohjeldamiseks seatud piirangute rikkumisel on oluline roll igavustundel.

Aina pikenev koroonaviiruse levikust tingitud piirangute aeg on andnud alust rääkida pandeemiaväsimusest. Viimane seisneb emotsioonide kombinatsioonis, mille hulka kuuluvad näiteks ärevus, lootusetus, frustratsioon, kurbus ja igavus. 

Tavaliselt annab igavus märku, et me peaksime tegema midagi muud, pandeemia olukorras ei pruugi see olla aga parim, kommenteeris Saksamaal asuva Konstanzi Ülikooli spordipsühholoog Wanja Wolff. 

Hiljuti ilmunud teadustöös näitas Wolffi juhitud töörühm, et igavusele kalduvad inimestel on suurem tõenäosus rikkuda sotsiaalset distantseerumist soodustavaid koroonapiiranguid. Seda tulemust kinnitas teine samalaadne uuring, mis valmis Ameerika ja Kanada uurijate koostöös. Samuti selgus teadustöödest, et igavust rohkem kogevatel inimestel on suurem võimalus nakatuda koroonaviirusega. 

Igavus annab märku, et me ei koge oma maailmasolu tähenduslikuna, kommenteeris Florida Ülikooli sotsiaalpsühholoog Erin Westgate. Teadlased, sealhulgas Westgate on kindlaks teinud kaks peamist igavuse liiki: üks tuleneb tähelepanu ja fookuse, teine tähenduse kadumisest.    

Koroonapandeemiaga kaasnenud isolatsioon, ühiskondlikud rahutused, majandusprobleemid ja muud stressi soodustavad tegurid on kahjustanud inimeste tähelepanuvõimet ning loonud pinnase tuimuse ja tüdimuse levimiseks. 

Lisaks on vähenenud igapäevaelule tähendust andvad tegevused, nagu näiteks sõpradega lõunatamine. See tähendab, et füüsilise vahemaa hoidmise nõue, mis peab meid kaitsma surmava viiruse eest, on meilt ühtlasi võtnud need näiliselt väikesed asjad, mis annavad elule mõtte, täiendas Newarki Rutgersi Ülikoolis isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogiaga tegelev Samantha Heintzelman.

Ameerika ja Kanada teadlaste uurimistöö näitas, et füüsilise distantseerumise eeskirjade rikkumise seletustest moodustas igavus umbes veerandi. Mitte ükski asjaolu ei seleta inimkäitumist täielikult, aga 25 protsenti on väga märkimisväärne number, kommenteeris uuringu kaasautor, Waterloo Ülikooli kognitiivne neuroteadlane James Danckert.

Wolffi teostatud uuring näitas, et igavusele kalduvad inimesed pidasid füüsilise distantseerumise eeskirju nõudlikumaks ja neil oli neist keerulisem kinni pidada. Igavus on väga tugev käitumise motiveerija, täiendas Wolff, lisades, et ohutu ja läbimõeldud käitumisimpulssidele reageerimine valmistab paljudele raskusi.

Kõne all olevad uurimused ilmusid ajakirjades International Journal of Environmental Research and Public Health ja Personality and Individual Differences.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: