Seireuuring: kokkupuude koroonaviiruse kandjaga heidutab inimesi üha vähem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1611049260000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Viimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud ja viirus levib kõigis maakondades. Samuti on kasvanud nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet nakatunuga oma käitumises midagi ei muuda, selgub Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu käigus testiti 7.–18. jaanuarini 2362 inimest. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest üheksa olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. Seejuures olid ligi pooled nakatunud haigustunnusteta.

Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Teisisõnu on nakatunud umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasvanud elanik. Jõulude eel lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkusohtlike täiskasvanute osakaal elanikkonnast poole väiksem. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul pole nende tulemuste taustal piirangute leevendamine lähemal ajal mõeldav.

Väiksemates rühmades kogunemised ja riigisisene reisimine on kasvanud
Kalda hinnangul näitavad küsitlusuuringu tulemused, et nakatumisnäitaja tõusu taga on tõenäoliselt pühadeaegsed külaskäigud ja väiksemad seltskondlikud kogunemised.

Eelmise uuringuetapiga võrreldes on suurtel rahvaüritustel osalemine ja öine meelelahutusasutuste külastamine kahanenud pea olematuks. Samal ajal on ennekõike noorte täiskasvanute seas sagenenud kuni 20-liikmelistes rühmades üritustel osalemine. Kui enne jõule tegi seda 30 protsenti vastanutest, siis seekord juba pea pool noorema vanuserühma esindajatest. Hoogustunud on ka maakondadevaheline liikumine.

Uuringust selgub, et suurenenud on nii nende inimeste hulk, kes on arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, kui ka nende hulk, kes pärast sellist kokkupuudet pole oma käitumises midagi muutnud. Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neist, kes olid arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, et ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord oli neid 40 protsenti.

"Arvestades viiruse laia levimust, on ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohu märk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette," rääkis Kalda.

Julgustav on aga tema sõnul siiski see, et endiselt kantakse väga hoolega maski ja hoitakse teistega vahet. Ligi 80 protsenti küsitletutest ütles lisaks, et oleks valmis laskma end koroona vastu vaktsineerida.

Kalda rõhutas, et vaktsineerimine on Eestis alles üsna algusjärgus ja viiruse levik laialdane. Seetõttu tuleks suhtuda ka edaspidi väga tõsiselt kõigisse ettevaatusabinõudesse, mis aitavad viiruse levikut pidurdada. "Praegune suur haigustunnusteta nakatunute hulk näitab, et on väga tähtis hoiduda vahetutest kokkupuudetest ja järgida vähimagi nakkuskontakti kahtluse korral eneseisolatsiooni reegleid. Vaid nii saame viiruse leviku tee ära lõigata," ütles Kalda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: