Kolme minuti loeng: intensiivne metsaraie käis Eestis juba 18. sajandil

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vadim Svjatkovski Autor/allikas: Vadim Svjatkovski

Metsaeksport ja intensiivne raie pole Eestis uued aruteluteemad. Kahe ja poole sajandi eest täideti riigikassat Narva sadamast Madalmaadesse eksporditava puidu abil. Raie oli kohati sedavõrd intensiivne, et 1750. aastatel keelati metsaeksport ajutiselt ära.

Tänapäeva Eestis raiutakse ja eksporditakse üha rohkem metsa ning see tekitab ühiskonnas poleemikat. Selline olukord pole aga Eesti ajaloos ainulaadne.

Venemaa vallutas 18. sajandi alguses vallutas Eesti- ja Liivimaa. Vene võimud soovisid siis arendada Peterburi sadamat. Eelistades Peterburit, anti välja ukaas "Kaubateedest", millega piirati teiste sadamate tagamaad ehk ala, kust toodi sadamatesse kaupu. See puudutas ka Eesti sadamaid.

Narvasse lubati kauplemiseks sõita ainult Pihkva kaupmeestel. Narva kaubanduse arendamiseks võimaldati Narva kaupmeestel Luuga (ka Lauga) jõe ja sinna suubuvate jõgede kallastel metsa langetada ja seda eksportida. Raiuda lubati mände ja kuuski. Langetada võis puid, mille raiumiseks oli metsaülema luba ja millel olid kindlaks määratud mõõdud. Lageraiet teha ei tohtinud.

Luuga jõe piirkonnas raiutud mets parvetati Luuga ja Rossona jõel Narva jõe suudmesse, kus kaup lastiti laevadele ja veeti välismaale. Valdav enamus Narva kaudu eksporditud metsast veeti Madalmaadesse, täpsemalt Amsterdami, väiksemates mahtudes ka Suurbritannia sadamatesse. Metsaeksport oli nii ulatuslik, et juba 15 aasta pärast hakkasid võimud seda piirama.

Aastal 1736 seati sisse limiit, millega lubati eksportida 122 000 puud igal aastal. Metsaraie oli siiski intensiivne ja kümne aasta pärast leidsid võimud, et kaupmehed olid 25 aasta jooksul Luuga jõe piirkonna metsast lagedaks raiunud. Seetõttu tühistas senat 1745. aastal raieloa Luuga jõel ning käskis kaupmeestel puid langetada Peipsi järve idakaldal ja sinna suubuvate jõgede kallastel.

Narva kaupmehed ületasid norme ja raiusid keelatud kohtades, ent valitsus soovis säilitada laevastiku ehituseks sobivat metsa. Seetõttu keelati 1754. aastal narvalastele metsaeksport. Keeld ei kestnud siiski kaua. Narva tagamaa piirangud jäid püsima ja väliskaubandus seal vähenes. 1755. aasta 1. detsembril avaldatud tollimäärustikuga lubati Narva viia ainult Pihkvas ja Velikije Lukis toodetud kaupu.

Riigile oli metsaeksport aga kasulik, sest täiendas tollide näol riigikassat. Metsaekspordikeeld vähendas tollide laekumist. Seetõttu andsid võimud kaupmeeste palvetele järele ja lubasid taas metsaeksporti. Tänu metsaekspordile püsis Narva kaubandus vee peal ja sealse kauba järele sõitsid ka välismaa kaubalaevad.

Balti kubermangude kaart. Sellel on näidatud Novgorodi kubermangu lääne osa - Pihkva ja osaliselt Novgorodi ja Velikije Luki provintsid. Need jäävad Peipsi järvest itta roheliste ja kollaste kontuuridega. Näiteks vastavalt 1755. aasta tollimäärustikule to Autor/allikas: Vadim Svjatkovski

Vadim Svjatkovski on Tartu Ülikooli ajalooteaduse doktorant. Loeng valmis kolme minuti loengute konkursi TÜ eelvoorus.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: