Kolme minuti loeng: jälgimisrakendused võivad põhjustada usaldamatust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Jake Farra

Murelikel lapsevanematel on tänapäeval võimalik nutitelefoni ja jälgimisrakendustega igal hetkel oma lapse asukohta määrata. Kuidas mõjutavad jälgimisrakendused peresuhteid, lapsi ja lapsepõlve, uurib Tartu Ülikooli doktorant Marit Sukk.

Ma mäletan, kui olin umbes kaheksa-aastane, kutsus klassiõde mind peale tunde endale külla. Soovisin väga minna, mistõttu ruttasin koolimaja esimese korruse taksofoni juurde, et emale helistada, ja talle oma liikumistest teada anda. Mul ei õnnestunud ema kätte saada, ent otsustasin siiski küllakutse vastu võtta.

Kui lõpuks uuesti helistasin, võttis toru väga tõsine ema, kes oli suures mures ja teadmatuses, ning valmis mind juba linna peale otsima minema. Tänapäeval ilmselt sellist olukorda ette ei tuleks. Pea kõigil on taskus nutitelefonid ja nendes telefonides ühendavad perekondi muuhulgas mitmesugused äpid, mis lubavad igal ajahetkel mõne pereliikme asukohta määrata.

Julgen öelda, et digitaalsed abivahendid, sealhulgas internet, on saanud perekondade lahutamatuteks kaaslasteks. Näiteks, tervelt 97 protsenti Eesti lastest ja 95 protsenti vanematest kasutab internetti pea iga päev. Olgugi, et erinevad digivahendid on vanematele ja lastele suureks abiks, on nendega seotud ka mitmeid väljakutseid. Nende väljakutsete uurimisele olengi mina pühendunud.

Meile on oluline mõista, kuidas muudavad digitehnoloogiad lapsevanemaks olemist. Kas hea vanem on see, kes jälgib oma lapse asukohta mõne äpi abil? Tähtis on leida vastus küsimusele, kuidas mõjutab ümbritsev digikeskkond lapsi ja lapsepõlve. Kas pidev vanemlik tähelepanu ohustab laste iseseisvust ja privaatsust? Milline mõju on sel kõigel laste ja vanemate vahelistele suhetele?

Minu uuringust tuleb näiteks välja, et erinevate jälgimisäppide kasutamine ei ole perekondades läbi räägitud. Kuigi lapsed soovivad olla otsustusprotsessi kaasatud, langetavad vanemad otsuseid sageli omakeskis. Sellised olukorrad võivad aga kaasa tuua tülisid ja usaldamatust. Jälgimisäppide kasutamine võib viia ka selleni, et lapsed ei võta oma heaolu ja turvalisuse eest vastutust: selleks on ju äpp, ja ema-isa, kes kogu aeg appi tõtata saavad!

Digitehnoloogiatega seotud väljakutsete mõistmine ja neile lahenduste leidmine aitab nii perekondi kui ka poliitikakujundajaid. Lapsevanemad vajavad tõenduspõhist tuge üha tehnoloogiarikkamas maailmas vanemaks olemisel. Lisaks tunneme juba praegu põletavat vajadust algatuste järele, mis aitaksid seada kindlad reeglid teenusepakkujatele, kes saavad hetkel suurt kasu vanemate kasvavast soovist oma lapsi jälgida ja vanemlikku ärevust leevendada.

Marit Sukk on Tartu Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooni doktorant. Loeng valmis kolme minuti loengute konkursi TÜ eelvoorus.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: