Minutiloeng: mis teeb linna tervisest hoolivaks? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea elada nii kahekuusel lapsel, 36-aastasel kui ka 80-aastasel inimesel. Mis teeb linna meie tervisest hoolivaks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping.

Eesti on sarnaselt ülejäänud Euroopaga linnastunud ühiskond. Eesti elanikkonnast 70 protsenti elab linnades. Samamoodi 70 protsenti Eesti elanikest elab korterites. Üks linnastumise varjukülgi on selle negatiivne mõju inimese tervisele. Müra, õhusaaste, autodekeskne transpordisüsteem – need on vaid mõned näited, mis negatiivselt mõjuvad inimese tervisele ja heaolule.

Meie vaimne ja füüsiline heaolu sõltub sellest, millises linnaruumis me liigume ja millises elukeskkonnas elame. Tervist edendav ja tervisest hooliv linn tähtsustab inimese tervist ja heaolu.

Soome eksperdid on välja selgitanud, et iga kulutatud euro jalgrattateedele toob tagasi kaheksa eurot inimese tervishoiukulude kokkuhoidu. Mida rohkem inimene liigub jalgsi või jalgrattaga, seda parem on tema elukvaliteet. Müravabad linnatsoonid, lihtsalt ligipääsetavad looduslikud alad ja liikumakutsuv linnaruum panustavad iga inimese immuunsüsteemi tugevdamisse ja vaimsesse heaollu.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: