Värske seireuuring: koroonaviirusega on nakatunud 0,4 protsenti elanikest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1605608100000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgub Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud seireuuringust. Peremeditsiini professor Ruth Kalda hinnangul on nakatunute arv siiski väiksem, kui võis karta terviseameti ametliku statistika põhjal.

Esialgsetele andmetele toetudes tuvastati 2000-inimeselise juhuvalimi seast üheksa nakatunut. Lõplikud tulemused saabuvad nädala lõpus.

"Meil on koroonaviiruse levimus tõusuteel. See on kõrgem, kui on olnud see kõigi etappide jooksul. Praeguseks on levimuse protsent 0,42. [...] Levimus on märgatav igas maakonnas ja laialdane üle Eesti," sõnas Kalda. Nakatunute arv jääb 2000–8000 vahele, kõige tõenäolisemalt on neid ligikaudu 4500.

Seireuuringu ülesehitus ei võimalda öelda, millises maakonnas on nakatunute arv kõige suurem. Ametliku statistika põhjal Eestis veel n-ö rohelise ehk madalama nakatumisega piirkondi Kalda sõnul siiski veel jagub.

Võrreldes seireuuringu eelmise lainega on kasvanud nakatunute osakaal peaaegu kaks korda. Märkimisväärsele kasvule vaatamata soovitas näha professor laiemat pilti. "Itaalia või Hispaania seisuga kevadel ei ole see võrreldavgi. Kevadel oli selline seis Islandil, mida peeti üsna hästi kontrollitud ja üks vähesema nakatumisega riigiks Euroopas. Trend on meil tõusuteel, aga seda hirmu, et meil on asjad käest ära, seda kindlasti ei ole," tõi Kalda näite.

Selle laine käigus ei täheldatud ühtegi nakatunut, kellel poleks olnud ühtegi Covid-19 sümptomit. Küll pidasid väheste sümptomitega inimesed end ise terveks. "Ka väheste sümptomitega tuleb ikkagi arvestada sellega, et tuleks pöörduda arsti poole testima. Me ei suuda ise nendele sümptomitele hinnangut anda, kas see on tavaline nohu või koroonaviirusest tingitud nohu. Kui ollakse sümptomitega, on see nakkav," rõhutas professor.

Igapäevane testimine koroonaviiruse suhtes on korraldatud Kalda sõnul võrdlemisi hästi. "Iga väiksema sümptomiga saab pöörduda, lähikondlasi testitakse. Üsna suure hulga (nakatunutest) saame me kätte. Päris täpset levimuse hinnangut me ei saa, sest me ei testi enamasti lapsi, asümptomaatilisi ja kõikideni me kindlasti ei jõua," sõnas Kalda.

Kiik: seireuuringu tulemused on ootuspärased

Praegused seireuuringutulemused olid sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul ootuspärased.

"Me näeme, et meil ei ole väga massilist varjatud levikut, aga me näeme, et nakatunute osakaal on kõrgem, kui ametlik statistika seda näitab. Eesmärk on loomulikult saavutada sarnane olukord nagu suvekuudel, kus oli ka hetki, kus juhuvalimitega ehk asümptomaatiliste testimisega oli laineid, kus ei tuvastatud ühtegi nakatunut," märkis minister.

"Praegusel sügistalve perioodil pole see nii reaalne, aga see on siht, kuhupoole tuleb liikuda. "

Ühtlasi otsustas valitsuskabinet teisipäeval, et Eesti ühineb Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini eelostulepinguga, mis tähendab, et meil on võimalik vastavalt Eesti rahvaarvule saada sealt vajalikke vaktsiinidoose 300 000 inimese vaktsineerimiseks.

"Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt võiks Pfizer ja BioNTech saada müügiloa juba selle aasta jooksul," ütles Kiik.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: