Viimastel nädalatel nakatuti koroonaviirusega kolm korda rohkem kui varem
Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Seejuures järgivad inimesed nüüd varasemast hoolsamini valitsuse kehtestatud piiranguid, kandes maski ja hoidudes füüsilistest kohtumistest.
Novembri lõpust detsembri alguseni väldanud uuringuetapis testiti 2380 täiskasvanud inimest, kellest 30 andsid positiivse koroonaproovi. Neist pooltel olid haigustunnused, pooltel aga mitte. Seejuures pidasid mitmed kergete haigusnähtudega inimesed end kuni positiivse proovi andmiseni terveks. Teadlaste hinnangul on Eesti täiskasvanud elanikkonnas nakkuskandjaid 1,3 protsenti ehk umbes 14 000 inimest.
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võib öelda, et viiruse levik on epideemiline. "See tähendab, et nakatunute hulk kasvab kiiresti ja viirusega võib kokku puutuda pea kõikjal. Seepärast on väga oluline kanda maski, hoida turvalist vahemaad mistahes rahvarohketes kohtades, püsida ka kergemate haigustunnustega kodus ja võtta testimiseks ühendust perearstiga," selgitas Kalda.
Piirangutest peetakse valdavalt kinni
Uuringus analüüsiti ka inimeste käitumise muutust. Tulemustest selgub, et erinevalt suvest ja varasügisest käituvad kõik rahvastikurühmad ettevaatlikumalt ning kasutavad hoolsamalt kaitsemeetmeid. Neid, kes ei tee haiguse vältimiseks enda sõnul mitte midagi, on nüüdseks sama vähe kui kevadel ehk umbes paar-kolm protsenti elanikkonnast.
Kui kevadise viiruselaine ajal kandsid maski peamiselt keskealised ja vanemad inimesed, siis nüüd teeb seda ühtviisi ligi 90 protsenti kõigist vastanutest. Võrreldes novembri keskel toimunud uuringuetapiga on järsult kasvanud ka turvalise vahemaa hoidjate osakaal.
Siiski tõdevad uurijad, et ehkki suurtest rahvakogunemistest hoidutakse, pole kuni 20 inimesega üritustel osalemises muutust toimunud. Kõige enam on sellistes rühmades läbikäimine levinud just nooremate täiskasvanute seas. Inimesed püsivad varasemast rohkem kodus, aga ennekõike püüavad seda teha vanemaealised.
"Näeme, et hoidumine sellistest väiksemate rühmade kokkusaamistest võib olla veel üks oluline samm, mida igaüks saaks oma igapäevaelus viiruse leviku pidurdamiseks ette võtta," ütles Kalda.
Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.
Toimetaja: Airika Harrik