Akadeemikukandidaat Jaan Janno (59) on Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika osakonna juhataja, kelle teadustöö põhifookuses on pöördülesanded. Pöördülesannetega võimalik määrata vaatlusandmete põhjal nähtuste, protsesside jm põhjuslikke tegureid.

Täpsemalt uurib Janno selliseid pöördülesandeid, millega saab määrata materjalide omadusi, mille pindu kattev struktuur on sedavõrd peen, et selle nägemiseks läheb tarvis mikroskoopi. Samuti on Janno teadustööst kasu hajumisprotsesside mõistmisel, kus osakeste asukoha muutus pole ajas lineaarne, vaid järgib astmelist seost.

Tema üks käimasolevatest projektidest keskendub keerukates keskkondades toimuva lainelevi seaduspärasuste selgitamisele ja nendega seotud rakendustele. Teine projekt hõlmab uuringuid elektromagnetilise ja akustilise hajumise ning pöördhajumise alal singulaarsusi ja mittelokaalsusi sisaldavates keskkondades.

Jaan Janno juhendamisel on kaitstud kolm doktorikraadi ja kaks magistrikraadi.

Janno on Eesti operatsioonianalüüsi seltsi juhatuse liige ning tööstust matemaatikaga lõimiva organisatsiooni ECMI nõukogu liige. Aastal 2017 annetati Jannole Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2012. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal.

Mida peate oma senise elu ja karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Edusammuks matemaatikas peetakse piisavalt laia ülesannete klassi jaoks oluliselt uusi tulemusi võimaldava meetodi leidmist. Pöördülesannete alal, mis on minu uurimissuund, on mul õnnestunud selliseid meetodeid leida. Nende tulemuste üle on mul hea meel ja võib-olla on need ka üheks põhjuseks, miks mind akadeemikukandidaadiks esitati. 

Mida peate te oma valdkonnas peamisteks väljakutseteks Eestis ja maailmas tervikuna?

Matemaatilist modelleerimist kasutatakse järjest rohkem ja rohkemates valdkondades. Lisandub ebastandardseid matemaatilisi mudeleid, mille parameetrite määramine ja teoreetiline uurimine on matemaatikute jaoks suur väljakutse. Mitmete Eesti jaoks oluliste probleemide (näiteks tootmise teadusmahukamaks muutmine) ja laiemalt inimkonna ees seisvate probleemide (näiteks kohanemine kliimamuutustega, taastuvenergia kasutuselevõtt) lahendamisel on vajalik matemaatikute panus. 

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui palju peaks neid argielus näha olema?

Praegustes arvamuste pluralismi tingimustes on kõige olulisem säilitada teadlase arvamuse kaalukus ühiskonnas.  

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kui palju see teie elus muudaks?

See oleks ju suur au. Sellega kaasneks kohustus esineda laiemalt teadlasena ja oma eriala eksperdina.

Akadeemikuid otsitakse sel korral kolmes valdkonnas: matemaatika ja matemaatiline statistika, metsandus ning teatrikunst. Igas valdkonnas saab akadeemikuks üks inimene. Akadeemikud valitakse välja 2. detsembril toimuval Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul.