Akadeemikukandidaat Asko Lõhmus (46) on looduskaitsebioloogia juhtivteadur, kelle uurimistöö fookuses on ökoloogiliselt säästev metsandus ja metsa looduskaitselised tahud. Muu hulgas uurib ta ohustatud liikide elupaigavaliku ning võimalusi nende kaitsmiseks ja taastamiseks.

Käimasolevate projektide raames hindab ta kaitsealuste salu- ja laanemetsade loodusväärtuselist seisundit. Samuti uurib ta uudseid ökosüsteeme ja ökoloogilist taastamist säästva looduskasutuse kontekstis.

Asko Lõhmuse juhendamisel on kaitstud 13 magistri- ja seitse doktorikraadi.

Erialaga seonduvalt on Lõhmus muu hulgas Eesti metsandusnõukogu ja riigimetsa majandamise keskuse teadusnõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta parasvöötme liigilise mitmekesisuse ja jätkusuutliku metsamajandamise ühildamisele keskenduva projekti COST Action CA18207 juhtkomiteesse.

Juhtivteadur on aktiivne ka ühiskondlikus elus ja osutab meedias tihti Eesti metsamajandamise valupunktidele. Lõhmus valiti 2018. aastal Postimehe aasta inimeseks. 2017. aastal sai ta vastavalt Eesti looduseuurijate seltsilt ja Keskkonnaühenduste kojalt "Eesti Eluteaduste Hoidja" ja "Aasta keskkonnateo" auhinna.

Mida peate oma senise elu ja karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati? 

Üldiselt naudin olukordi, kus langevad kokku rõõm kaunist ja huvitavast loodusest, headest ja tarkadest kolleegidest ning uue teadmise avanemisest. Mulle meeldivad tervikteadmised ja süvenemine. Päeva tore hetk on, kui maailma mõistmisse lisandub uus tükk ja üldiselt püüan leida sellise tüki igasse päeva. Kui õhtuks veel ei ole, siis kasvõi põgus värske teaduskirjanduse sirvimine aitab.

Pühendumus ja armastus oma eriala vastu iseloomustavad küllap kõiki akadeemikukandidaate. 

Mida peate te oma valdkonnas peamisteks väljakutseteks Eestis ja maailmas tervikuna? 

Metsandust ma määratlen laialt – see hõlmab ühiskondade tasemel inimese seoseid metsaökosüsteemidega, alates elukeskkonna ja inspiratsiooni pakkumisest ning lõpetades metsasaadustele rajatud kõrgtehnoloogilise tööstuse ja teenustega. Neid teemasid käsitleva teaduse põhiküsimus on minu hinnangul alternatiivsete terviklike arenguteede analüüs ja kujundamine.

Metsandus arenes sajandeid sisuliselt põllumajanduse paradigmas, kuni 20. sajandil hakati kõigepealt mõistma, et põllumajandusliku maakasutuse enda keskkonnamõju peavad puhverdama toimivad ökosüsteemid, ja mets on peamine niisugune ökosüsteem. Praeguseks mõistame, et metsad – mida on globaalselt juba märksa vähem alles kui põllumajandusmaad – peavad täitma mitte üksnes maakasutusest laiemaid ökoloogilisi funktsioone (nagu kliima- ja bioloogilise kapitali hoidmise funktsioon), vaid nad on ka ühiskondlikult laiema mõjuväljaga kui majandus.  

Paljude eri tüüpi vajaduste ühendamine ökoloogiliselt ja sotsiaalselt realistlikul moel on tarbimisnäljases maailmas järjest keerulisem ülesanne. 

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui palju peaks neid argielus näha olema? 

Vastavalt põhikirjale tegelevad akadeemikud loova tööga teaduse arendamiseks, teadustulemuste rakendamisele kaasaaitamiseks ning teaduse ja teadusliku mõtteviisi väärtustamiseks ja populariseerimiseks. Selleks sobiv vorm oleneb küllap nii erialast, konkreetsest isikust kui ka ühiskondlikust protsessist, mis parasjagu toimub.

Metsanduse valdkond on olemuslikult paljusid teadusdistsipliine hõlmav ja kiires muutumises. Seetõttu võiks akadeemial olla küll laiem roll asjasse puutuvate teadmiste koondamisel ning nii rahva kui ka poliitikakujundajate ja ametnike harimisel. 

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kui palju see teie elus muudaks? 

Tõenäoliselt lisanduks mõni kohustus ja kahtlemata oleks see erakordne au. Sisuliselt ei muudaks kuigivõrd. Pean õigeks, et teadlased kujundavad akadeemia, mitte vastupidi. 

Akadeemikuid otsitakse sel korral kolmes valdkonnas: matemaatika ja matemaatiline statistika, metsandus ning teatrikunst. Igas valdkonnas saab akadeemikuks üks inimene. Akadeemikud valitakse välja 2. detsembril toimuval Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul.

Loe veel:
Asko Lõhmus: mis värvi on keskkonnapoliitika?
Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited
Postimees valis aasta inimeseks ökoloog Asko Lõhmuse