David Freedman ja Annelies Wilder-Smith kõrvutasid ülevaateuuringus 18 lennureisi kirjeldavat juhtumiuuringut, milles keskenduti COVID-19 levikule. Uuritud lennud toimusid vahemikul 22. jaanuarist kuni 4. juulini, ent teadlaste sõnul polnud uuringud oma meetoditelt ja valimilt põhjapanevate järelduste tegemiseks piisavalt hästi võrreldavad.

Uuringutes leitu järjestati allpool olevasse tabelisse. Tabelis on lennud järjestatud ülalt alla nakatumiste hulga ja leviku kindluse järgi. Lennud pole ajalises järjekorras, sest pandeemia ulatus erines lähteriigiti suuresti.

Kuigi kinnitatud lennureisil saadud COVID-19 viirusega nakatumiste arv on teadlaste sõnul rõõmustavalt väike, ei tähenda see kindlalt, et lennureisijad on viiruse eest kaitstud. Pandeemia ajal oli riikidevaheline andmevahetus paraku raskendatud. Seetõttu polnud võimalik teha ka võrreldavate tulemustega uuringuid. 

Samas paistab maskidest praeguste uuringute põhjal viiruse leviku tõkestamisel abi olevat. Teadlaste hinnangul olekski vaja järgmisi uuringuid, mis kaardistaks viiruse levikut range maskikohustusega lendudel. Ühtlasi loodavad nad, et uuringuid avaldatakse ka maskikohustuseta lendude kohta.

Raport koos põhjalikuma võrdlustabeliga ilmus ajakirjas Journal of Travel Medicine.