Tiidenberg ütles, et teadusuuringud on tõestanud väga selgelt, et ekraanimeediaga on kaasnenud palju inimeste rikastamist, sest inimestel on parem juurdepääs infole ja meelelahutusele. Seejuures ei puudu ka negatiivne pool.

"Ekraanimeedia vahendusel on võimalik inimesi manipuleerida, sellega võivad kaasneda erinevad probleemid sellisele suurtele asjadele, mida me väga oluliseks peame, nagu demokraatia toimimine või avaliku keskustelu kvaliteet," ütles Tiidenberg.

Ekraani kasutamise aja piirangu müüdid

Aja piiramisest ekraanimeedia puhul on Tiidenbergi sõnul saanud A&O, sellest on saanud vahend, mida on kommunikeeritud inimestele, eriti lapsevanematele ja see on olnud ka väga veenev. "See pärineb 1999. aastast, kui Ameerika lastearstide liit mõtles välja 2+2 reegli, et alla 2-aastastele ei tohiks üldse näidata ekraane ja üle 2-aastastele ei rohiks näidata üle kahe tunni päevas," selgitas Tiidenberg.

Professor aga täpsustas, et paar aastat tagasi oli Ameerika lastearstide liit sunnitud reegli tagasi võtma ja tunnistama, et see ei põhinenud teadusel, vaid rohkem kõhutundel.

Tiidenbergi sõnul on teadust ekraanide kasutamise ajalise piirangu kohta vähe. "On palju uuringuid, mis väidavad põhjuslikke seoseid, aga kui tegelikult vaadata sügavamalt nende uuringute metodoloogiasse, siis ilmneb sealt hästi palju probleeme," sõnas ta.

Tiidenberg tõi näite eelmisel aastal ilmunud Oxfordi teadlaste uuringust, kus selgub, et tehnoloogia kasutamisega sai selgitada ligikaudu 0,4 protsenti laste vaimsest rahulolematusest. "See on sama suur seotus, kui kartulite söömisega, seevastu kui sa lapsena kannad prille, on see seitse korda suurem," lausus Tiidenberg.

Ekraanimeedia tarbimise puhul lisaks ajale tasub mõelda, mida lapsed ekraanides teevad. Keegi ei väida, et ekraani kasutamise aeg peaks olema piiramatu, märkis Tiidenberg.

"Mida väidavad nüüd viimastel aastatel teadlased, et see dogmaatiline 2+2 reegel ei ole nii-öelda A&O. Isegi kui ta kasutab seda kaks tundi ja teeb seal midagi täiesti mõttetut, siis see on halvem, kui ta kasutab seda mõnel päeval kolm tundi, aga teeb seal midagi asjalikku, mõistlikku või arendavat," rääkis Tiidenberg.

Tiidenberg tõi välja, et maailma detehnologiseerida pole võimalik, kui just ei juhtu mingisugust suurt katastroofi, mille tulemusena meil ei ole kellelgi elektrit.