Arutelu sissejuhatav tekst: 

Meie aju on aastatuhandete jooksul arenenud nii, et talle meeldib saada pidevalt uut informatsiooni. See on nii sellepärast, et iga uus infokild võimaldab ajul areneda. Iga uus info tekitab ajus mõnutunnet. 

Enamasti saab aju mõnutunde näiteks siis, kui kogeb mõnd uut tunnet, näeb näiteks looma, keda varem ei ole näinud. Või näiteks saab käega midagi katsudes uue tunde osaliseks. 

Tänapäeval veedavad inimesed palju aega ekraanide ees, mis tähendab, et aju näeb ja "katsub" ekraani kaudu. Jah, aju saab ka nii kätte oma uue info mõnutunde.

Siit aga tekib oht: aju saab neid mõnutunde killukesi väga palju ning jääb sellest sõltuvusse. Internetis olemine, näiteks seal mängude mängimine või sotsiaalmeedias olemine on just üks selline asi, mis pakub ajule pidevalt uut infot. Sellepärast kipuvadki inimesed jääma pikaks ajaks ekraani taha. 

Kuna aju on justkui üks suur lihas, siis pikalt üht sama tegevust tehes, näiteks tunde järjest nutiseadmes või arvutis mänge mängides, aju väsib. Selleks, et aju ei väsiks, on vaja anda ajule erinevaid ülesandeid, mis lisaks mõtlemisele hõlmaksid ka liikumist. 

Arutelu klassis: 

1) Kas sinuga on juhtunud, et oled liiga kauaks jäänud nutitelefoni või ekraani taha? Kirjelda, miks see juhtus ja mida oleks saanud teha teisiti. 

Arutelu paarides:

2) Mõelge välja ja pange kirja kolm soovitust teistele, kuidas võiks vältida aju väsimist ning liigset ekraani kasutamist. 

Paarides arutatud mõtted võib saata Nutika elu projektile alloleva vormi vahendusel ning nii saate osaleda ka võistluses, milles enim osalenud klass saab teha "Aktuaalse kaamera" lastesaadet.

Projekt "Nutikas elu" eesmärk on panustada probleemi lahendamisse omapoolsete soovitustega: noort põlvkonda ei ole vaja isoleerida digimaailmast, eraldada nutiseadmetest, vaid toetada tervisliku nutidieedi kujunemisel ning iseenda jaoks mõistliku infokeskkonna loomisel.