Arutelu klassis: 

Kui peaksid kirjeldama kedagi, kes on oma nutiseadmest sõltuvuses, siis kuidas seda teeksid?  

Tekst nutisõltuvuse kohta: 

Liigne nutiseadme kasutamine ei ole veel nutisõltuvus, kuid loob soodsa pinnase sõltuvuse tekkimiseks. Nutivahendi või sotsiaalmeedia liigkasutamine, erinevalt näiteks alkoholi või narkootikumide kasutamisest, ei ole kriminaalne, küll aga võib sellel olla inimese tervisele sama laastav mõju.

Mõtlemine on ajule alati raskem tegevus kui nutiseadme kasutamine, mis lisaks kõigele pakub pidevalt uudsust. Niisiis on nutiseade ajule mõjusam kui näiteks raamatust pika teksti lugemine või lehekülgede viisi arvutustehete tegemine. Ja just sellest mõjust jääbki aju sõltuvusse. Ei saa otseselt öelda, et nutiseade teeks meid rumalamaks, küll aga võtab ta sisutumate asjadega ära aega, mille muidu kasutaksime õppimiseks ja mõtlemiseks.

Nagu öeldud, ei ole nutiseadme liigkasutamine veel sõltuvus, aga kuidas tunda ära, et sõltuvus on välja kujunemas? Haridusteadlane Kristi Vinter on teinud ülevaate tunnustest, mis viitavad kujunevale nutisõltuvusele:

• Internetis veedetud aega on inimesel endal või tema lähedastel raske piirata ning kui püüda seda aega piirata, siis inimene vihastub.
• Väga kõrgenenud meelelolu just siis, kui ollakse internetis, ükskõik kas arvutis või telefonis.  Kui parasjagu ei saa olla internetis, mõtleb inimene selle peale pidevalt ja ootab, millal saab taas telefoni või arvutisse.
• Inimene eelistab suhelda võrgus, mitte silmast-silma.
• Internetis olles kaob ajataju.
• Inimesel on tunne, et tahaks kogu aeg olla rohkem internetis, kasutada selleks üha uusi ja paremaid tehnoloogilisi vahendeid ja veeta nendes seadmetes veel rohkem aega.
• Inimene eelistab veebis tegutsemist sõprade ja perega aja veetmisele ning unustab ka need tegevused, mis talle varem meeldisid.
• Tekivad probleemid koolis, trennis ja teistega suhtlemisel ning inimest ka ei huvita, et need probleemid on tekkinud, sest ta tahab rohkem olla internetis.
• Inimene valetab internetis olemise aja ja seal tehtava kohta ning püüab arvutit või nutiseadet kasutada ka salaja.
• Ununeb ka magamine, sest võrgus ollakse ka öösiti.
• Tekivad tervisehädad: uneprobleemid, väsimus, kehakaalu tõus või langus, pea- ja seljavalud, randmevali, nägemis- ja hügieeniprobleemid.

Kui märkad enda või mõne oma sõbra puhul enamikku eelmainitud tunnustest, soovitame rääkida sellest mõne täiskasvanu, näiteks õpetaja või koolipsühholoogiga.

Arutelu paarides pärast nutisõltuvuse teemalise teksti lugemist:

2) Milline näeb välja nutisõltuvus? Proovi seda kujutada näiteks meemi või videona, kuid ka lihtsalt kirjalik kirjeldus sobib.

Paarides arutatud mõtted võib saata Nutika elu projektile alloleva vormi vahendusel ning nii saate osaleda ka võistluses, milles enim osalenud klass saab teha "Aktuaalse kaamera" lastesaadet.

Projekti "Nutikas elu" eesmärk on panustada probleemi lahendamisse omapoolsete soovitustega: noort põlvkonda ei ole vaja isoleerida digimaailmast, eraldada nutiseadmetest, vaid toetada tervisliku nutidieedi kujunemisel ning iseenda jaoks mõistliku infokeskkonna loomisel.