Meie nutivahendid on loodud nii, et need hoiaksid kogu aeg meie tähelepanu endal. Nii ongi võimalik, et meie tähelepanu on kogu aeg telefonil, õigupoolest meie sotsiaalsetel digisuhetel, mis omakorda tõmbab meid rakendust veel enam kasutama. Seda ilmestab ka Nutika elu video nutisõltuvuse teemal:

Toome välja viis üsna lihtsat ja kavalat nippi, kuidas osavalt disainitud tähelepanupüüdjatest mööda hiilida.

1. Lülita välja automaatmärguanded

Lülita välja kõik rakenduste märguanded, välja arvatud need, mille puhul päris inimene püüab sinuga otse suhelda. Näiteks Facebook ja Messenger võivad tunduda ühena, kuid õigupoolest on need kaks rakendust ning Facebooki märguanded kellegi uuest postitusest võib rahumeeli välja lülitada, sest selle eesmärk on saada sind kasutama rakendust.

Rakendused, nagu Messenger, WhatsApp, Skype jt annavad märku, kui meiega tahab suhelda päris inimene ning ajal, mil olete valmis teistega aktiivselt suhtlema, siis on märguanded asjakohased.

2. Sea sisse suhtlemisevaba aeg

Selleks, et te poleks pidevalt teistega suhtlemiseks avatud ning suhtlemisest ei saaks ülemääraselt koormav tegevus, tasub luua ajad, millal te rakenduste vahendusel inimestega ei suhtle. Näiteks sedastades, et pärast kella 20 õhtul kuni hommikul kella 8ni ei ole sa suhtlusrakendustes kättesaadav ega vasta meilidele, on täiesti mõistlik reegel nii iseendale kui ka teistele inimestele. See hoiab uneaja kvaliteetse ning andes sellisest reeglist teada ka oma suhtlusringkonnale, tähendab see, et suhtlemise vabal perioodil nad teiega enam ei chati, vaid helistavad, kui on midagi olulist öelda. 

Samuti on arukas lülitada end tööalastest meilidest tööst vabal ajal välja. On täiesti mõistlik, et töökirjadega ei tegeleta vabal ajal ega puhkusel olles. Samuti ei peaks pärast puhkamist hakkama tegelema puhkuse ajal saabunud kirjadega. On arukas oma puhkuse automaatteavituses öelda, et kui kirjutajal oli midagi olulist, siis kirjutagu pärast puhkust uuesti.

Kas teadsid, et push notificationid ehk automaatmärguanded olid algselt mõeldud hoopis selleks, et kasutaksite oma telefoni vähem?

2003. aastal turgu vallutanud Blackberry oli esimene, mis need kasutusele võttis ning eesmärk oli, et telefoniekraanile ilmuva lühikirje vahendusel saaks inimene teada, mis tema postkastis toimub, mitte ei läheks postkastirakendust kasutama.

Nüüd on see aga muutunud. Iga märguanne tahab, et sa temaga midagi teeksid. Ühtlasi vahendab iga märguande terve hulga emotsioone, äratab neid meis.

Olete vahest märganud seost mänguautomaadi ja nutitelefoni uuesti laadimise vahel? Tõmbate näpuga ülevalt alla ja teatised ekraanil uuenevad. See on funktsioon, mis on laenatud just mänguautomaatidelt, mis annavad kiire ja kohese hasardi, uue informatsiooni ja emotsiooni. Üsna sama moodi nagu uued teatised telefonis, kas pole?

3. Lülita sisse pastelsed värvid

Teadvustades, et pideva infoüleküllusega kaasneb ka pidev stress ja emotsioonide karussell, on rakenduste ja telefonitootjad hakanud arendama ka lahendusi, kus hinnatakse kasutaja stressitaset ning edastatakse sellest lähtuvalt uut infot või hoitakse seda kinni, kui inimene on liigselt stressis. Omaette küsimus on taolise tehisintellekti puhul see, kui õige on see otsustama, millist kriitilist infot on inimesel vastaval hetkel vaja saada.

Muide, kas teadsite, et ka värvilahendus on see, millega nutirakendused inimese tähelepanu köidavad. Mida teravamad on toonid, seda rohkem meie pilk sellele langeb. Mõelge siinkohal kasvõi Instagrami ja Google'i logodele praeguse kümnendi alguses ja praegu.

Telefonitootjad on ka sellele mõelnud ning enamasti on telefoni värvilahenduses võimalik valida ka neutraalsemaid, pigem pastelseid või isegi hallides toonides värvilahendusi.

4. Hoia töölaual vaid produktiivsust toetavaid rakendusi

See, mis torkab telefoni avakuval silma, püüab ka meie tähelepanu. Kui seal on rakendused, mis ühtlasi mängivad meie emotsioonidega ning röövivad meie aega, siis tõmbavad need meie tähelepanu.

Palju arukam on oma nutiseadme töölaudadel hoida rakendusi, mida on tõesti sageli vaja (näiteks pank, e-kirjad, äratuskell, suhtlusrakendus) ning eemaldada rakendused, millele raiskate põhjendamatult palju aega ja mis igapäevaselt ei ole isegi tarvilikud.

Kui te ei suuda otsustada, milline rakendus võiks olla just see paha ajaröövel, siis väike vihje peitub lõputuses. Lõputus tähendab seda võib lõputult kerida ehk scrollida. See tähendab, et kui meie aju naudib sealt pidevalt saadavat uut infot, siis saab ta seda sealt kerimisel lõputult, sellele ei tulegi lõppu, erinevalt näiteks video vaatamisest või artikli lugemisest, kus siiski igal ühikul on algus ja lõpp.

Kui töölaualt eemaldamisest ei piisa, tasub proovida näiteks sotsiaalmeediarakenduste telefonist ärakustutamist. Nii kasutate näiteks Facebooki vaid arvutis olles ning nii on selle keskkonna kasutamise aeg juba väiksem.

5. Pane nutiseade lihtsalt käest ära

Sahtlisse, kotti, teise tuppa – pane lihtsalt füüsiliselt endast eemale. Sama võib kehtida ka arvuti kohta, kui see avastate end seda pidevalt, tihti ja sageli põhjendamatult kasutama.

Projekti "Nutikas elu" eesmärk on panustada probleemi lahendamisse omapoolsete soovitustega: noort põlvkonda ei ole vaja isoleerida digimaailmast, eraldada nutiseadmetest, vaid toetada tervisliku nutidieedi kujunemisel ning iseenda jaoks mõistliku infokeskkonna loomisel.